Raske aeg sunnib kindlustusest loobuma
Kui veel aasta tagasi suunasid eestlased kindlustusfirmade investeerimisriskiga elukindlustuse kontodele kolme kuuga 190 miljonit krooni, siis tänavu esimeste kuudega on neist fondidest pigem eemale hoitud. Seda tüüpi kindlustusse investeerimine on 61 protsenti vähenenud.
Keskmiselt on esimese kvartaliga kindlustusele kulutatud pea 15 protsenti vähem raha. Samal ajal on vähenenud ka kindlustusjuhtumite väljamaksed, kuid oluliselt piiratumalt. Nii on aasta alguses kindlustusseltside kukrusse voolanud ligi 130 miljonit krooni vähem kui aasta tagasi.
„Inimesed on oluliselt ettevaatlikumad ja oma raha investeerimisfondidest hoiustele viinud,” selgitas Sampo Life’i juht Imre Madison, kelle sõnul on see loogiline nähtus, sest raskel ajal eelistatakse garantiiga hoiust, mida investeerimise puhul ei pakuta.
Suurim langus on Madisoni hinnangul neis fondides tekkinud seepärast, et tegemist on paindlike lepingutega. „Lepingut ei pea lõpetama, aga raha võib välja võtta. Kui ebakindel aeg läbi saab, võivad kliendid selle tagasi tuua või leida mõne muu lahenduse.”
Ühtlasi lisas ta, et vaatamata aasta tagasihoidlikule algusele on aprilliks olukord juba muutunud. „Investeerimisturud on märtsist liikunud ülespoole. Ei tea, kas see on ajutine optimism või püsiv nähe, aga ka muudest sektoritest on kuulda, et restruktureerimised hakkavad vilja kandma,” märkis ta.
Eesti kindlustusseltside liidu esindaja Rait Matiisen selgitas, et kindlustusmaht on vähenenud nii uute lepingute vähesuse kui ka varasematest kokkulepetest loobumise tõttu.
„Näiteks ehitamist või kaubavedu lihtsalt ei toimu ja nii ei tekigi kindlustusriski. Uusi sõidukeid turule ei lisandu, järelikult ei tõuse ka mootorsõidukite kindlustamine,” sõnas ta.
„Praegu on kõige stabiilsem kinnisvara kindlustamine ja see on eelmise aasta tasemel või väikese kasvuga,” ütles If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste. „Enim on majanduslangus kahjukindlustuses mõjutanud kasko-, ettevõtete varakindlustuse ja liikluskindlustuse kasvu.”
Oluliseks ohumärgiks peab mees seda, et kokku hoitakse sõiduki, kodu või firma turvalisuse arvelt, jättes vahetamata kulunud rehvid või aegunud tulekustutid, parandamata tehnilised rikked, paigaldamata suitsuandurid jne.
„Kindlustuse kontekstis tähendab see märkamatut väljamakstavate summade tõusu, mis mõjutab tulevikus kindlustuse hinda,” arvas Sooniste ja lisas: „Kui nendele kärbetele lisandub ka kindlustusest loobumine, võime üsna pea seista silmitsi sotsiaalabi valdkonda kuuluvate probleemidega.”
ERGO Kindlustuse kindlustusdirektor Andres Konsap kinnitas Andres Sooniste sõnu. „Kõige enam on vähenenud sõidukitega seotud kindlustusliigid. Kaskost loobuvad enamasti firmad, võttes riski, et suudavad kahjud korvata. ERGO kogemus transpordiettevõtetega on aga näidanud, et aasta jooksul tekkinud kahjud on suuremad kui kindlustusmaksed.”
Laenanuil on suurim risk
Kindlustuse kasuks või kahjuks otsustades tasub riske ja rahalisi võimalusi põhjalikult hinnata.
ERGO Kindlustuse kindlustusdirektor Andres Konsap soovitab nii eraisikutel kui ka ettevõtetel enne kulude kokkutõmbamist jälgida, et probleemide korral suudetaks hakkama saada. „Riskianalüüsi tasub eriti teha laenu võtnud ettevõtetel ja eraisikutel. Kindlustuselt säästmisel tuleb juhinduda põhimõttest, et kui ei suuda teha tervet rehkendust, tee pool: kindlusta suurimad riskid ja suurenda omavastutuse määra.”
Seeläbi võib kindlustusmakse mitukümmend protsenti väheneda. Teisalt saab suurema omavastutusega inimene hakkama ka raskemal ajal, kuid kui kodu on üldse kindlustamata, siis suurema kahju korral võib kaotus olla korvamatu.
If Eesti Kindlustuse juht Andres Sooniste tõi veel esile, et ettevõtete puhul võib kindlustusest loobumine suurema kahju korral tähendada isegi pankrotti.
