Kui 2008. aastal eelistas kodumaiseid toidukaupu 70% ostjatest, siis aastaga on see näitaja kolme protsendipunktri võrra langenud. Samal ajal on kasvanud ükskõiksus toidukauba päritolumaa suhtes, sest pered on hakanud väljaminekuid rangemalt kontrollima ja muuhulgas ka toiduostukulusid piirama, selgub konjunktuuriinstituudi värskest uuringust.

Hinnatõusu ja majandussurutise tingimustes on inimesed hakanud sagedamini jälgima toiduainete hindu (65%) ja ligi pooled on hakanud ostma odavamaid tooteid. See võib aga tähendada importkaupade eelistamist, kuna need on sageli kodumaistest odavamad.

Tähelepanelikumalt on hakatud jälgima liha- ja piimatoodete hindasid, samuti pööratakse rohkem tähelepanu kala, puu- ja juurviljade ning leiva- ja saiatoodete hindadele.

Kolmandik elanikest on hakanud valmistoitude asemel ise rohkem süüa tegema, väiksemaid toidukoguseid ostma ja püüdnud toitu varasemast vähem ära visata.

Hinnatõusude ja majanduslanguse tõttu on vähenenud sinkide, juustutoodete, kookide ja kondiitritoodete, kohukeste, veise- ja sealiha, vorstitoodete, puuviljade, värske kala, mahlade ja jogurtite tarbimine. Kasvanud on köögiviljade, kartuli, makaronitoodete, jahu, kruupide, manna jt kuivainete kasutamine.

Toiduainete hindade tõusu ja majandussurutist pidasid pooled elanikest tervisele kasulikuks.

Toidukaupade ostuvaliku tegemisel on Eesti elanikele endiselt kõige tähtsamad kauba maitse, värskus ja kvaliteet. Maitset ja värskust pidas väga tähtsaks 91% vastanutest, kvaliteeti 85%. Siiski on värskust ja kvaliteeti hindavate ostjate arv võrreldes 2007. aastaga langenud.

Väga tähtsateks valikukriteeriumideks on ka toote tervislikkus (67%) ja soodne hind (61%). Päritolumaast olulisemaks peetakse toidu maitset, värskust, kvaliteeti, tervislikkust, soodsat hinda, välimust, koostist, sooduspakkumisi ning tuttavat kaubamärki.

Importkauba tootjamaadest peetakse usaldusväärseimateks Põhjamaid, Lätit, Leedut, Euroopa Liitu ja Saksamaad.

Toidukaupade peamine ostukoht on suur toidukauplus, kus käib 78% uuringu küsimustele vastanutest. Väikestest kauplustest teeb toiduoste 18%, turgudelt vaid kaks protsenti ning hulgiladudest ja autokauplustest vaid üks protsent inimesi.

Eesti konjunktuuriinstituudi uuringu "Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused" raames küsitleti jaanuaris 1000 elanikku üle riigi.