Liiklusseaduse 73. paragrahv sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse kehtestatud mootorsõidukimaksu või mootorsõiduki eest tasutava raskeveokimaksu tasumist tõendavat dokumenti ei esitata, ei saa teha muudatusi mootorsõiduki registreerimisandmetes ega kustutada sõidukit registrist võõrandamise eesmärgil.

Samuti ei väljastata sel juhul esimest korda riiklikku registrisse kantud mootorsõiduki omanikule registreerimistunnistust ega registreerimismärki.

Õiguskantsler Allar Jõks saatis kodaniku avalduse alusel algatatud menetlusel teabenõude majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonenile, milles teatas, et nimetatud paragrahv on vastuolus põhiseadusega.

Meelis Atonen nõustus õiguskantsleriga ja lubas oma vastuses, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatab liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu selle nõude kehtetuks tunnistamiseks.

Õiguskantsler on seisukohal, et nimetatud liiklusseaduse sätete näol on tegemist isiku põhiõiguste riivega. Ta märkis, et põhiseadus sätestab õiguse omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja õiguse vabale eneseteostusele. “Kui isik ei saa maksu tasumist tõendava dokumendi mitteesitamise tõttu sooritada vajalikke registritoiminguid, siis ei saa ta mootorsõidukit sihipäraselt kasutada,” selgitas Jõks.

Liiklusseaduse 73. paragrahvis sätestatud kitsenduste eesmärk on Jõksi sõnul seega piirata isiku poolt põhiseadusega sätestatud õiguste teostamist eesmärgiga kohustada isikut maksma mootorsõidukimaksu ning raskeveokimaksu.

Õiguskantsler lisas, et nimetatud põhiseaduslike õiguste riive on lubatav üksnes seadusega, selles mõttes on liiklusseadusega kehtestatud piirang formaalselt õiguspärane. “Kuid selliste põhiõiguste riive saab olla õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel, mis tähendab eelkõige riive proportsionaalsust seatud eesmärgiga,” ütles Allar Jõks õiguskantsleri veebilehel avaldatud teates.

Maksukohustuste täitmist reguleerib maksukorralduse seadus, mis sätestab sundtäitmise menetluse maksuasjades ning tagab maksuvõla sissenõudmise. Kuid maksuhaldur rakendab kaalutlusõigust piirangu rakendamisel.

Samuti näeb maksukorralduse seadus ette kohustuse rakendada erinevaid meetmeid maksukohustuse täitmisel, minnes kergemalt üle raskemale. Liiklusseadus sätestab õiguskantsleri hinnangul aga märgatavalt ulatuslikumad piirangud, sekkub märgatavalt intensiivsemalt maksukohuslase õigustesse ja sisuliselt asub kohe kohaldama sundtäitmise toiminguid.

Atonen tunnistas, et maksukorralduse seadus tagab piisavalt sundtäitmise menetluse maksuasjades, mistõttu puudub vajadus selle ülereguleerimiseks liiklusseaduses.

Raskeveokimaksu maksavad alates eelmisest aastast Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad Eesti riiklikus autoregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoautot või autorongi. Raskeveokimaks laekub riigieelarvesse.