„Praegu on tavaobjekti ostjale pakutav eluasemelaenu intressimäär vähemalt Euribor (hetkel ca 1%)+ 1,5% pangamarginaali,“ selgitab Mandel. „Üldjuhul on aga marginaali osa isegi üle 2 protsendi. Seega küünib intressitase üle 3% aastas. Kui aga pank on mõnelt laenu tõttu raskustesse sattunud arendajalt objekti sisuliselt üle võtnud, siis tehakse antud objekti ostu finantseerimiseks oluliselt taskukohasem hind – pole harvad ka juhud, kui panga enda marginaali osa jääb alla ühe protsendi.“


Näiliselt üliväike üheprotsendiline vahe võib avaldada perekonna rahakotile aga juba märkimisväärset mõju – miljonikroonise 30 aastase tagasimakseperioodiga eluasemelaenu puhul on igakuine tagasimakse 3 protsendilise aastaintressiga 4200 krooni, kahe protsendilise intressiga aga 3700 krooni. Säästetud 500 krooni eest on võimalik suvekuudel tasuda juba kommunaalarved.


„Pankade äriloogika on igati arusaadav. Kui näiteks arendajale on antud 100 miljonit krooni laenu elamu või elamukompleksi arendamiseks, siis selle laenu tagasimaksmise eest vastutab tavapäraselt vaid arendaja ehk üldjuhul äriühing. Kinnisvarahinnad on langenud enam kui poole võrra ning paljudel juhtudel ei kata arendatud kinnisvara väärtus ära enam isegi laenujääki ja kuna arendaja on pankrotieelses seisus, ongi tegemist vaid panga enda murega, kuidas arendusobjektist oma suur laen kätte saada,“ sõnab Helena Mandel.


Pangad ei ole huvitatud üle võetud arendusprojektides järskudest hinnaalandustest, sest see võib mõjutada kogu turu hinnataset, mis omakorda vähendaks pankade poolt väljastatud teiste laenude tagatiseks seatud muude varade väärtust. Seetõttu peibutataksegi kätte jäänud projektide puhul ostjaid eelkõige soodsamate laenutingimustega.