Valitsus arutas mainekahju hüvitamist, ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et valitsus otsustas teemaga edasi minna ja kaasata arutellu justiitsministeerium, rahandusministeerium, välisministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon, kirjutab ERR.

Nende koostöös peaks selguma võimalused Eesti maine kahjustamise eest võimalike nõudeid esitada, rääkis Ratas. "Kas on üldse võimalik midagi välja nõuda ja kas Eesti hakkab midagi välja nõudma, seda me täna ei otsustanud."

"Selge on see, et Eestile on väljatulnud rahapesu šokk ja positiivset varju see meile heitnud ei ole," nentis Ratas.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et tema ettepanek valitsusele oli teha USA ametiasutustega Danske rahapesu uurimises igakülgset koostööd. Kui USA uurimine peaks lõppema mõne kokkuleppe või süüdimõistva otsusega võivad Danskelt sisse nõutavad summad Reinsalu hinnangul ulatuda üle mitmesaja miljoni euro, millest USA siis omakorda osa annaks Eestile.

Selliseid olukordi on ka varem ette tulnud, kus USA ja Eesti õiguskaitseorganid teevad koostööd ja hilisemalt jagavad ka kurjategijailt ära võetud vara omavahel, rääkis Reinsalu.

Reinsalu rääkis paar nädalat tagasi majandusjulgeoleku konverentsil, kuidas "selle pulli eest peab keegi maksma". "Kasumit pumbatakse Eestist laenudena välja ja nüüd saame veel nätaka vastu pead meie riigi maine osas. Keegi peab selle pulli eest maksma! Me kaalume võimalike hüvitiste küsimisi. Keegi peab selle mainekahju eest maksma," ütles Reinsalu.

Danske Eesti haru läbis aastatel 2007-2015 hinnanguliselt 200 miljardit eurot hämarat raha. Danske rahapesu uurimiseks on käivitatud erinevaid menetlusi üle terve maailma.