Ratas ei välista Rail Balticu valmimise venimist

 (22)
Jüri Ratas
Jüri Ratas,Foto: Henri-Kristian Kirsip

Peaminister Jüri Ratas hindas võimalikuks, et Rail Balticu kiirraudtee valmimine, mis on kavandatud 2026. aastaks, võib lükkuda mitu aastat edasi, kirjutab ERR Uudised.

"Kui Rail Baltic valmib 2020. aastate lõpuks, siis on kõik väga hea. Me teeme kõik pingutused, et ta valmiks nii nagu lubatud 2026, aga kui see läheb kauem, siis midagi ei ole teha," ütles Ratas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" vastuseks Arp Mülleri viitele, et riigikontrolli auditi kohaselt on projekti tegevused rahastusleppest poolteist aastat maas, kusjuures enim maas on just Eesti vastutada olevate tegevuste alustamine.

Müller lisas, et 14 kuu jooksul on Rail Balticust lahkunud kuus juhti, selle 62 töötajat koostasid mureliku avalduse ning riigikontrolli auditis tõdeti ka, et kui projekt jääb venima, siis see toob kaasa ohu, et Euroopa Komisjon võib osa projektile lubatud rahast tagasi küsida.

"Selge on see, et tempo ei ole tänaseni olnud see, mida soovime. (Majandus- ja kommunikatsiooniminister) Taavi Aas on asjadega väga detailselt kursis ja kui ta ütleb, et on võimalik asjad ikkagi tähtajaks valmis teha - väga hea. Aga ma veelkord ütlen - nii suur projekt, läbi mitme riigi, nii suure maksumusega - kui te tahate kuupäeva ja kellaaega, et millel te saate tulla sinna intervjuusid tegema - seda on praegu natuke vara öelda, " rääkis Ratas usutluses Müllerile ja Mirko Ojakivile.

Seotud lood:

Ratas viitas ka Rail Balticu juhtimisprobleemidele: "Rail Balticul on ju mitu keha. Üks on see, mille peakorter on Riias - RB Rail, millel asuvad tütartettevõted nii Estis kui Leedus. Lisaks on igal riigil oma Rail Balticu ettevõte. Siin ongi vaidluskoht juhtimisskeemis. On hästi oluline, et leiaksime võimalikult kiiresti ühtse juhtimisskeemi kuni valmimiseni."

"Siin on veel üks küsimus: kui Rail Baltic saab valmis - olgu see 2026 või pluss x aastat - siis on küsimus, kes siis hakkab Rail Balticut manageerima? Siin on Leedul erinev seisukoht kui Lätil ja Eestil. Leedu on vist isegi seadusesse kirjutanud, et kui on infrastruktuur, siis see peab olema Leedu firma. Küsimus on, kuidas paneme RB niimoodi käima, et reisirongid ja ka kaubarongid sõidaksid kiiresti," rääkis peaminister Ratas.