Kaljulaid küsis Rataselt ülevaadet laenulepingu tingimustest, mille said valitsuse liikmed ja mis oli aluseks antud otsuse langetamisel. Ratas tõi vastuses välja ka varem meediast läbi käinud info, et Porto Francole antava laenu suurus on kuni 39,4 miljonit eurot, laenu tähtaeg on kuni kuus aastat laenulepingu sõlmimisest arvates ning intress 12 kuu EURIBOR pluss kaks protsenti aastas. Ta lisas: „Valitsusele esitatud materjalid on kaitstud ärisaladusega."

Riigikogu liige viitas teises küsimuses mais ilmunud artiklile, mille kohaselt rahastab Porto Franco arendust Venemaa ettevõtja Dmitri Ozerskiga seotud ettevõte MMG Kapital.

Neli viiendikku Porto Francost kuulub Rauno Tederi ettevõttele Deltamax. Deltamaxi kaudu on arendusse laenu andnud Vene kalaärimees, Hillar Tederi hea tuttav Dmitri Ozerski. 2018. aasta majandusaruande järgi on laenu 21 miljoni dollari jagu.

„Kui pangad annavad arendusprojektidele laenu, siis tavapäraselt seatakse tingimuseks, et omanikuga seotud ettevõtetele ei tohi laenulepingu kehtivuse ajal mingeid väljamakseid teha, muuhulgas omanikelaene tagastada. Kas riik seab laenu andes sarnase tingimuse või mitte? Kui sellist tingimust ei seata, kas see tähendab, et Porto Franco üks omanikest, kes on Venemaa kodanik, saab enda antud laenu tagasi enne riigile laenu tagastamist?" küsis Kaljulaid.

Ratas vastas vaid lakooniliselt, et nimetatud Venemaa ettevõtjat või temaga seotud ettevõtteid Porto Franco OÜ osanike hulgas ei ole.

Kaljulaid uuris samuti teise järgu hüpoteegi kohta ja tõi välja, et riigi pakutava laenu intressimäär on vähemalt kaks korda odavam tavapäraselt pankade poolt antavatest laenudest ning neli kuni viis korda odavam sarnastel tavapärase teise järgu hüpoteegiga tagatud laenudest. Ta küsis, miks leppis valitsus maksumaksja raha laenates sedavõrd kõrge riski ning ebasoodsate tingimustega riigi jaoks.

Ratase sõnul pole riigi eesmärgiks kasumi teenimine raskustesse sattunud ettevõtete aitamisel, vaid pakkuda finantseerimisvõimalust Euroopa Komisjoni riigiabi raamistiku raames.

Ratas tõi välja argumendid, millele valitsus Porto Franco otsuse tegemisel toetus:

  • Kokku tuleb Porto Franco arenduse pangalaenust järgmise aasta jooksul Eesti majandusse 80 miljonit eurot ja tasutakse makse hinnanguliselt 23,5 miljonit eurot.
  • Lisaks poolikule ehitustandrile linnapildis, mis kahjustab oluliselt linnaruumi kvaliteeti, blokeerib loomulikke liikumisteid ja muudab turistidele Tallinna merevärava vähem atraktiivseks, mõjutab projekti seisma jäämine olulises osas Eesti ehituse tööhõivet. Ühe aasta ehk kriisist väljumise perspektiivis pakub projekt igakuiselt tööhõivet ehitusplatsil umbes 500 inimesele, kellele lisanduvad tehastes töötavad inimesed. Koos tootmisettevõtetes, transpordisektoris ja muude kaudsete mõjudega on arvestuslik tööhõive kokku ca 800 töökohta järgmise aasta jooksul. Projekti ehitusprotsessis kasutatakse eranditult Eesti allhankijaid.
  • Pikemas perspektiivis ehk projekti valmimisel luuakse rentnike poolt täiendavalt 770 töökohta kaubanduses ja 50 hotellinduses.
  • Erakorralise laenu ehk COVID-19 kontekstis majanduse toetamiseks suunatud riigiabi andmisel juhindume Euroopa Komisjoni suunistest ja nendele tingimustele Porto Franco OÜ ka vastas.
  • Porto Franco projekt saab laenu KredExilt kriisimeetmete raames. Seda saavad taotleda kõik ettevõtted, kes vastavad tingimustele. Kinnisvara arendamise projekti saab riiklikult olulise projektina käsitleda eeldusel, et projekt hõlmab vähemalt 10 000 ruutmeetrit mitteeluruumide arendamist ja on ehitusregistris tähistatud pooleliolevana seisuga 12.03.2020.
  • Kõik ettevõtted, kes vastavad tingimustele saavad küsida KredExist kriisimeetmete raames laenu või käendust. Riigi jaoks on täna oluline, et Eesti ettevõtjad hakkaksid kiiresti uuesti investeerima ning majandust kasvatama. Rõhutan ka, et KredExi antaval laenul peab olema ettevõtte poolne tagatis.