Ratas peab veebihiidude maksustamist ka Eestis võimalikuks. Meediaettevõtetel on juba oma lahendus välja pakkuda

 (33)
Jüri Ratas
Jüri RatasFoto: Jaanus Lensment

Eile õhtul ETV saates „Esimene stuudio” aset leidnud maksudebatil peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) ja opositsioonijuhi Kaja Kallase (Reformierakond) vahel tõdes Ratas vastusena Kallase ettepanekule, et Eesti võiks tõesti kaaluda digimaksu kehtestamist rahvusvahelistele tehnoloogiahiidudele. Septembri lõpus valmis meediaettevõtete liidu tellimusel ka digimaksu teemaline analüüs, kus käiakse välja 3-5% ühepoolse maksu kehtestamine Eestis.

„Ma olen sellega nõus, et inimesed töötavad, elavad ja teenivad tulu teistmoodi, kui siis, kui maksusüsteem sellega paika pandi,” märkis Kallas üsna debati lõpus. „Me peaksime rääkima sellest, kuidas maksustada töötamist – sellest, et tööjõumaksudel on liiga suur maksude osakaal –, me peaks rääkima digitaalsete ettevõtete – see on see asi, millest me võiks rääkida,” loetles ta.

Küll aga toonitas Kallas, et kui Ratas soovib tõesti maksudebatti pidada, siis tuleks tal välja käia reaalsed ettepanekud senise maksusüsteemi muutmiseks. „Mina ootaks siiski, et kui sa soovid seda debatti alustada, siis palun nimeta need maksud, mida sa soovid kehtestada, mida sa soovid ära jätta. See pidev maksusüsteemist või maksudebatist rääkimine ei ole veel debatt,” nentis Kallas.

Ratas märkis vastuses Kallase kriitikale, et tema soov on leida viise, kuidas jõuda 1% SKP-st teadusarendus rahastuses, hoida kaitseinvesteeringuid senisel tasemel ja tõsta õpetajate palka. „Maks ei ole ainukene lahendus – ka see eelarve tasakaalu küsimus on lahendus, revisjon on lahendus,” ütles peaminister.

Seotud lood:

Samas tõdes Ratas, et lahendus võib olla ka Reformierakonna auesimehe Siim Kallase poolt välja käidud idee kehtestada Eestis kinnisvaramaks. „Minu meelest tuleb hoida kõiki neid teemasid laual. Sealhulgas – mida ka sina hetkel pakkusid – tuleb samal ajal mõelda ka nendesamade suurte, digitaalsete platvormide maksutamisele,” lisas ta.

Meediaettevõtted teinud juba digimaksu analüüsi

Septembri lõpus valmis meediaettevõtete liidu tellimusel ka advokaadibüroo Derling Primuse analüüs, mis vaagis digitaalsete teenuste maksu kehtestamise võimalusi Eestis.

Selles märgitakse, et viimaste aastate digitaalsete teenuste plahvatuslik kasv on mõjutanud oluliselt traditsioonilise majanduse struktuuri. Samas on see kaasa toonud ka probleeme – olgu see siis maksubaasi vähenemine või tehnoloogiahiidude kasumi ülekandmine madala maksumääraga riikidesse.

Digitaalse äritegevuse uute maksureeglite väljatöötamise on päevakorda võtnud nii Euroopa Komisjon kui ka OECD. Euroopa Komisjoni on seadnud eesmärgiks tagada EL-is aus ja efektiivne maksusüsteem ning digitaalmajanduse õiglane maksustamine on osa sellest. Seni pole aga osade liikmesriikide vastuseisu tõttu ühist digimaksu EL-is kehtestatud.

Samas on aga mitmed riigid, sealhulgas Austria, Itaalia, Tšehhi ja Ühendkuningriik töötanud ühepoolselt välja digimaksu eelnõud ning Prantsusmaa on juba ühepoolse maksu kehtestanud. Ühtlasi kavandavad või on juba digimaksu kehtestanud mitmed kolmandad riigid.

Analüüsi kohaselt on Eestiski digimajanduse kiire areng tekitanud samu probleeme, mis mujal EL-is ja maailmas – suured digiteenuste ettevõtted (Google, Facebook, jne) on suutelised Eestis püsivat tegevuskohta omamata genereerima märkimisväärset müügitulu Eesti kasutajatele suunatud digiteenustest. Selline müügitulu jääb Eestis üldjuhul maksustamata.

Maksumääraks võiks olla 3-5% riigis teenitud brutotulust

Analüüsi koostajate arvates on õiguslikult võimalik Eestiski kehtestada ühepoolselt digiteenuste maks, mille põhimõtted võivad Euroopa Komisjoni poolt seni välja pakutu ja Prantsusmaa digimaksu eeskujul olla järgmised.

Maksubaas: maksustatakse järgmiste teenuste osutamisega teenitud müügitulu:

  • veebisaidil, arvuti- või mobiilirakenduses või muus „digitaalliideses“ reklaami näitamine Eestis asuvatele kasutajatele;
  • sellise tasulise rakenduse kasutusse andmine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda või mis aitab kasutajatel üksteisele kaupu või teenuseid pakkuda (nt sotsiaalmeedia- ja jagamisplatvormide tasulised teenused)
  • ja kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal rakenduses loodud andmete müük

Maksukohustuslased: ettevõtjad, mille kontserni eelmise kalendriaasta ülemaailmne käive ületab 750 miljonit eurot ja Eestis saadud maksustatav kogutulu ületab künnise vahemikus 100−500 000 eurot

Maksumäär: 3−5% Eestis digiteenuste osutamisega teenitud kogubrutotulust

Analüüsis märgitakse, et täna puuduvad maksu- ja tolliametil Eestis piisavad andmed võimaliku maksutulu väljaarvutamiseks. Kui lähtuda teiste riikide prognoosidest, oleks rahvaarvusid ning maksumäärade erinevust arvesse võttes illustratiivne maksutulu vahemikus 9−24 miljonit eurot.

Maksust saadav tulu meediaettevõtetele

Analüüsi koostajate sõnul on digiteenuste maksust laekuvate vahendite arvelt võimalik Taani eeskujul rahastada innovatsiooni- jm otsetoetusi Eesti lugejaskonnale suunatud, sõltumatu toimetusega ja valdavalt ajakirjandusliku sisuga trüki- ja internetimeedia väljaannetele.

Selline maksutulu kasutamine meedia vabaduse ja mitmekesisuse tagamiseks innovatsiooni- jm otsetoetuste näol on tõenäoliselt kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, kui toetuste süsteem ei diskrimineeri Eesti lugejale suunatud välismaiseid väljaandeid.

Target Ärileht