Kui Euroopa Liidu liidrid ei suuda ühiselt kokku leppida kliimaeesmärkides, on oht ka septembris toimuval ÜRO kliimakonverentsil rumalasse olukorda jääda. Nimelt räägib EL pidevalt kuidas kliimasoojenemise vastu võitlemisel ollakse esirinnas, kuid kui tegelikke kokkuleppeid pole, on palju raskem survestada emissioonide õhkupaiskamist vähendama ka Hiinat ja teisi suurriike, kirjutab Financial Times. Väljaanne Politico rõhutab omakorda, kuidas Poola peaminister ütles, et tema oli kokkuleppe vastu, et "kaitsta Poola rahva ja majanduse huve". Ülemkogu pressiteates ei olnud algul mainitudki, et osad riigid vastu olid, kuid hiljem on sinna ilmunud märkus, kuidas "suur enamus" Euroopa Liidu liikmesriike toetab kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks.

Huvitavalt kombel ei räägi ka Eesti valitsuse eilne pressiteade sõnagi sellest, et Eesti nende riikide hulka ei kuulunud, kes kokkuleppega edasi minna tahtsid. Ratas kiidab vaid seda, kui oluline on kliimaneutraalsuse saavutamine. „Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie kõigi tulevikku silmas pidades väga oluline eesmärk. Euroopa Komisjon ja ELi Nõukogu peavad nüüd tegelema sellega, et leida liikmesriikide eripärasid arvestades parimad viisid eesmärgini jõudmiseks ja tekkivate kulude katmiseks. See lahendus peab tagama Euroopa konkurentsivõimelisuse ning olema samas õiglane ja sotsiaalselt tasakaalukas," sõnas Ratas pressiteates, kust võib välja lugeda ka Eesti vastuseisu, aga seda otse ei öelda.

„Samasisuline töö käib praegu ka Eestis, kus keskkonnaministeeriumil valmib sügiseks analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta," sõnas peaminister. Ülemkogu tuleb selle teema arutamise juurde tagasi enne aasta lõppu.