Ratase sõnul oli Martin Helme eriarvamus Luksemburgis tema isiklik soolo

 (458)
Valitsuse pressikonverents 6. juunil
Valitsuse pressikonverents 6. juunilFoto: Madis Veltman

Kuigi Eesti jäi ainsana euroala riikide kohtumisel Luksemburgis rahandusminister Martin Helme (EKRE) isikus ühes ESMi reformi puudutavas küsimuses eriarvamusele, peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) kinnitusel valitsus tal seda teha ei palunud. Ratase kinnitusel on reform vajalik ja järgmisel reedel toimuval euroala riikide tippkohtumisel Brüsselis Eesti kindlasti toetab seda.

Reede varahommikuni Luksemburgis toimunud euroala rahandusministrite kohtumisel arutati Euroopa Stabiilusmehhanismi (ESM) reformi, euroala eelarveinstrumendi ja pangandusliidu edendamise järgmiste sammude üle.

Eestit esindanud rahandusminister Martin Helme jaoks oli ESMi kriisifondi vahendite kasutamise üle otsustamisel oluline tingimus, et ühel liikmesriigil on vajaduse korral võimalik rahajagamine vetostada ehk et otsus selles osas peab olema ühehäälne, mitte langetatud kvalifitseeritud häälteenamusega. Siiski jäi ta selle sooviga üksi.

„Kuigi terve hulk riike sarnaselt mulle... või sarnaselt Eestile ütlesid, et see ühehäälsus on väga oluline – see peab jääma –, siis lõppkokkuvõttes selleks viimaseks hommikutunniks olin ma üksi selle seisukohaga, et ühehäälsus peab jääma – ja nii läkski lõpuks lõppotsusesse sisse, et selles küsimuses Eesti jääb eriarvamusele. See teema läheb nüüd ülemkogusse ehk peaministrite ette, kes peavad seda edasi arutama,” kirjeldas Helme reedel uudistesaatele „Aktuaalne kaamera”.

Seotud lood:

Peaminister Jüri Ratas märkis aga, et ESMi reform on vajalik, Eesti on seda toetanud ja kindlasti toetab seda ka järgmisel reedel, kui on euroala riikide tippkohtumine. Ühtlasi tõdes ta, et Martin Helme eriarvamus ei olnud kindlasti valitsuse seisukoht. „Ei, see ei olnud valitsuse seisukoht – ESMi edasine vetostamine või eraldi jäämine,” ütles Ratas eileõhtuses "Aktuaalses kaameras".

Ratas selle teema juurde tagasi tulla ei kavatse

Samas Helme ise oli enne seda kinnitanud, et sai mandaadi selleks Tallinnast kaasa. „See oli valitsuses väga põhjalikult läbi arutatud seisukoht. Ka käisin ma selle nädala alguses Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus mulle anti selgelt kaasa ka mandaat – ja see on ka varasemalt kinnitatud Eesti parlamendis –, et Eesti seisab ühehäälsuse eest otsustusprotsessides. See ei ole minu väljamõeldis,” põhjendas rahandusminister.

Ratase sõnul on Martin Helme mure arusaadav, kuid tema selgituste kohaselt andsid nii Euroopa Liidu asjade komisjon kui ka valitsus rahandusministrile pigem mandaadi ESMi reformiga lõpuni minemiseks. Tema ise vetoküsimust järgmisel reedel, 21. juunil Brüsselis toimuval 27 liikmesriigi euroala tippkohtumisel tõstatada ei kavatse.

„Oleme ESMi reformi valitsuses ja riigikogus arutanud mitu korda, viimati 6. juuni istungil. Oleme toetanud ESMi laenude otsustusprotsessis tasakaalustatud lahenduse leidmist. See tähendab, et kriisilahendusfondile laenuandmise otsuseid saaks erandjuhtudel suure kriisi puhul teha piisavalt kiiresti, kuid arvestades ka liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid pädevusi,“ põhjendas Ratas.

Peaministri kinnitusel kaitseb ESMi reform ka meie maksumaksjat. „Eesti on toetanud euroala erinevate kaitsemehhanismide tugevdamist, et ELi liikmesriikidel ei oleks vaja kasutada maksumaksja raha võimalike finantssektori raskuste lahendamiseks,” märkis ta. Ratase sõnul on ESMi reform järgmine müürikivi euroala vastupidavaks muutmisel ja aitab kaasa sellele, et pankade probleemid lahendatakse nende endi käest kogutud kriisilahendusfondist.

„Ainult juhul, kui ka kriisilahendusfondi vahenditest ei piisa, saab kaaluda laenu ESMist. Reformiga murtakse riikide ja pankade nõiaring, mis tekitas 2008. aastal alanud finantskriisis doominoefekti, kus riigid sattusid suurte pankade päästmise tõttu ise rahalistesse raskustesse. Seetõttu toetab Eesti järgmisel nädalal ESMi lepingu muudatust,“ rõhutas Ratas.

Eesti alustas sellega koostöö nõrgendamist

Europarlamendi liikme Urmas Paeti (Reformierakond) sõnul peegeldab aga Martin Helme eriarvamusele jäämine seda, kuidas Eesti valitsus on nüüd siis alustanud praktiliste sammudega Euroopa Liidu riikide koostöö nõrgendamist ning Eesti kuvandi muutmist. "See on halb ja kahjulik," leidis eurosaadik.

Tema sõnul ei maksa siin unustada ei Eesti geopoliitilist positsiooni ega majandusliku jalgealuse kindlust. "Mõlema teema riskide maandamine on otseses sõltuvuses Euroopa Liidu sisulisest toimimisest. Ei ole tark ise seda õõnestada," ütles Paet.