Süsteemiga on liitunud 25 000 inimest ehk iga neljas linnakodanik. "See statistika on täiesti erakordne ja muljetavaldav," rääkis Tartu rattaringluse idee algataja Martin Aadamsoo.

Aadamsoo rääkis ühtlasi ka probleemist, et ligi 100 ratast on lühikese ajaga lõhutud ja remonti vajanud. "Remondi alla kuulub ka see, kui ratas on täiesti tühjaks sõidetud ja seda pole võimalik enam tänaval laadida. Siis on vaja see garaaži laadima viia." Ta oli positiivselt meelestatud, et küll inimesed rahunevad maha, tekib ühiskondlik vastutustunne ja süsteem hakkab tööle nii nagu see algselt mõeldud oli - linna igapäevase ühistranspordi osana.

"Et tekib sotsiaalne kontroll ja inimestel hakkab piinlik kui nad lollustega vahele jäävad. Kaob ära soov mõni ratas Emajõkke visata jne. Juba on esimesed nn rattaringluse naabrivalve Facebooki grupid moodustatud minu üllatuseks," muigas Aadamsoo.

Tartu rattaringluse projekt läks maksma 2,5 miljonit eurot. Suuremal määral rahastas seda Euroopa Liit, Tartu linn pidi omaosalusena projekti alla panema 383 000 eurot. 510 ratast 750-st on elektrilised. 750 jalgratta jaoks on Tartu linnas 69 parklat.