Raudtee asjas kriminaalmenetlust ei tule
Erastamislepingu sõlmimise või selle katkestamine, majanduslike kaalutluste ja otstarbe hindamine ei kuulu Sepa sõnul prokuratuuri tegevusvaldkonda.
Sepp nimetas raudtee erastamisega seotud küsimuste ringi “keeruliseks ja komplitseerituks”.
Sepa sõnul analüüsis ta peakontrolör Juhan Partsi otsust Eesti Raudtee erastamislepingute õiguspärasuse kohta vaid kriminaalõiguslikust aspektist lähtuvalt, kuna prokuratuuri pädevusse ei kuulu väljaspool kriminaalmenetlust esinevate küsimuste lahendamine.
“Prokuratuur ei saa kommenteerida ega hinnangut anda lepingute sisule,” lausus Sepp. “Prokuratuur pole hetkel leidnud kellegi isiku tegevuses kriminaalkuriteo tunnuseid, vastasel juhul alustaks prokuratuur kohe kriminaalmenetlust.”
Raudtee erastamislepingud sõlmiti riigikogu otsusest ja valitsuse korraldustest lähtuvalt ning lepingute pinnalt riigle võetud teatud tingimuslike riskide võtmine ei moodusta ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokoosseisu, leiab prokuratuur.
Erastamisseaduse, erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse ja vastava valitsuse määruse alusel on prokuratuuri teatel võimalik riskide realiseerumisel teha väljamakseid erastatava vara müügist saadud rahadest, võtmata seejuures kohustusi riigieelarvele ja rikkumata põhiseadust ning riigieelarve seadust.
Lepingupunktides esineda võivate tsiviilõiguslike probleemide olemasolu korral tuleb need lepingu osapoolte vahel lahendada vastavate menetluste korras, rääkis Sepp.
Riigiprokuratuur jättis kahe nädala eest kriminaalmenetluse Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate erastamislepingu ja aktsionäride lepingu sõlminud ametiisikute suhtes algatamata, põhjendades seda seadusliku aluse puudumisega. Riigikontroll ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga ning kahe asutuse juhi ja ametnike vahel toimunud kohtumiste tulemusel nõustus prokuratuur esitatud materjalidega uuesti tutvuma.
Sepp pidas võimalikuks, et riigikontroll ajas oma hinnangus segamini kriminaal- ja tsiviilõiguslikud küsimused, kuna prokuratuur kehtivate seaduste alusel kriminaalkuriteo koosseisu ei leidnud.
Sepp märkis, et prokuratuur tugineb oma hinnangutes vaid esitatud materjalides leiduvale infole kriminaalkuriteo tunnuste olemasolust või puudumisest.
Seetõttu ei saa Sepa sõnul ka välistada, et kuigi prokuratuur riigikontrolli avalduse põhjal kriminaalmenetlust Liiviku ja Jürgensoni suhtes ei algatanud, ta seda siiski teeb juhul, kui ilmneb täiendavat infot ja prokuratuurile esitatakse asja puudutavaid täiendavaid materjale.
“Kui tulevad konkreetsed materjalid prokuratuuri lauale, need ka läbi vaadatakse. Ja kui ilmneb kuriteo tunnuseid, siis alustatakse kriminaalmenetlust,” lisas ta.
Eesti Raudtee erastamislepingutele kirjutasid aprilli lõpus alla teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja erastamisagentuuri juht Jaak Liivik.
