Ligi 14 aastat kehtinud kasutustasu metoodika on asendatud uue, ajas muutunud õiguslikku ja majanduslikku olustikku arvestava metoodikaga, teatas TJA.

Suurim erinevus võrreldes varem kehtinud metoodikaga on kohustus hinnata turusegmentide maksevõimet, samuti muutusid kulude arvestamise põhimõtted. Otsekulu hakkavad tasuma kõik turuosalised võrdsetel alustel, lähtuvalt rongiliikluse korraldamisega turusegmendi poolt otseselt põhjustatud kuludest. Lisatasude määramise aluseks on turusegmentide maksevõime. Lisatasude kehtestamisel arvestati kehtivat õigusruumi ning seniseid kasutustasu suuruseid. Samuti arvestati raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuskava järgnevaks perioodiks.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Erik Laidvee sõnul tähendab muudatus seda, et kasutustasud ühtlustatakse reisijateveo ja kaubaveo operaatoritele. "Reisijateveo kasutustasud olid siiani põhjendamatult madalad ning nüüd toimub samm-sammult tasude ühtlustumine," ütles ta.

Reisijateveo operaatorile Elron on see halb uudis. "Uute raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamine tähendab Elroni jaoks infrastruktuuri kasutustasude ligikaudu 77 protsendilist tõusu," ütles ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg.

"Tulenevalt infratasude märkimisväärsest tõusust ning soovist alates uuest liiklusgraafiku perioodist lisada täiendavaid väljumisi on vajalik piletihindu korrigeerida," sõnas ta.

Suurenema raudtee kasutustasu maksab siiski kinni riiklik dotatsioon. Nimelt lisab riik tasude katteks järgmisel aastal Elronile dotatsiooni 9 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

„Elroni piletihinnad on olnud muutumatud mitu aastat, samal ajal on üldine hinnatõus olnud ca 6 protsenti. Täna oleme olukorras, kus on vaja tõsta Elroni töötajate palka, millest üks osa on planeeritud mõnevõrra suuremast piletitulust. Samuti on plaanis tihendada reisirongide sõidugraafikuid kõige suurema täitumusega liinidel, mis võimaldab pakkuda sõitjatele senisest paremat teenust tihedamate väljumistega," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson.