Raudteelased hädas jaamahoonetega


Eesti Raudtee korraldatud enampakkumisele kuue raudteejaama ruumide rendileandmiseks saabus eilseks vaid kaks sooviavaldust. Riigiettevõtte spetsialistide hinnangul jäävad Tallinnas asuva Rahumäe ja Nõmme jaamas pakutavad pinnad huviliste puudusel endiselt tühjaks.

Eile oli viimane päev esitada pakkumisi kuue Eesti raudteejaama ruumide tähtajatuks rentimiseks, teiste hulgas loodetakse rendile anda ruumid ka Rahumäe ja Nõmme raudteejaamas. Kaks laekunud pakkumist avatakse täna, otsuse tegemine võtab aega paar päeva.

Kuna pakkumiste ümbrikutele paluti kirjutada vaid märksõna "Rendikonkurss-5", siis ei osanud konkursiga tegelevad ametnikud öelda, millised ruumid enampakkujaid üldse huvitasid. Siiski on nende hinnangul tõenäoline, et kahe Tallinna raudteejaama pinnad jäävad taas rendile andmata.

Eesti Raudtee rendiprojekti juhi Hanno Ojalo sõnul oleks see juba teine ebaõnnestunud konkurss. "Juunis soovisime rendile anda ruume Nõmme, Hiiu, Järve ja Kivimäe jaamades, kuid ei saanud ühtegi pakkumist," nentis Ojalo.

Raudteejaamad ei võimalda äritegevust

Eesti Raudtee kinnisvarahaldusosakonna juhataja Andrus Annuki hinnangul on vähene huvi pealinna raudteejaamade vastu tingitud eelkõige ruumide kasutusspetsiifikast. "Teatakse, et teenindada tuleb ilmselt vaid rongile tõttajaid. Parkimisvõimalused raudteejaamade ümbruses on napid, kohalik rahvas käib pigem turul või väikestes lemmikbaarides," nentis Annuk.

Väikeste raudteejaamade vastu on seni huvi ilmutanud vaid telefonivõrk ja aktsiaselts Benbeit. Esimene neist on Nõmme raudteejaama keldriruumidesse rajanud alajaama ning maksab Eesti Raudteele kuurenti 10-20 krooni ruutmeetrilt. Benbeit peab Tondil "kohvikut", maksab ligi 50 krooni ruutmeetri eest kuus ning kaupleb peamiselt saiade ja sigarettidega.

Hiljuti olid rentnikud sees ka Rahumäe raudteejaamas: müüdi odavaid riidehilpe ning peeti baari. Miks äri lõpetati või lõppes, ei tea kinnisvarahaldusosakonna juhataja öelda. "Olid küll rentnikud," nentis Annuk ja lisas, et tema uue inimesena nende saatust ei tea.

üks põhjus võis muidugi olla jaamahoonete üsna hirmuäratav välimus. "Mina küll oma poodi sellises majas ei peaks," leidis ühte rentnikuta pealinna raudteejaama sisenev keskealine pampudega naine. "Ah miks või? Niiske ja vastik, kes mul siin käiksid?"

Jaamahooned kipuvad lagunema

Tallinna jaamahoonete põhjalikku remontimist ei mäleta ka Eesti Raudtee töötajad. Viimati, 1994.-1995. aastal said uue katuse Järve ja Hiiu, Laagrisse ehitati tollal uus paviljon. Veidi hiljem remonditi perroone Balti jaamas ning Sauel.

"Tondi ja Lilleküla perroonid on kaasaegsemad. Meie arvates on jaamahoone vuntsimisest parem perroon korrastada," põhjendas Annuk valikut rahapuudusele viidates.

Raudteejaamade tulevik piletimüügikohana pole Eesti Raudtee töötajate hinnangul kuigi roosiline. Pileteid müüakse juba aastaid ka rongides. ühtlustatud piletisüsteemile ülemineku korral ei peaks ükski rongisõitja nõukogudeaegses monstrumis norutavalt kassapidajalt talongi nõutama, sõiduplaani võiks sama hästi lugeda ka jaama asemel paikneva ärihoone seinalt.

"Kunagi ammustel aegadel ehitati välja terve kompleks jaamahooneid ja kehtestati nõudeid, mis seal olema peab," selgitas Annuk. Raudteejaama ümbruse maa on tema sõnul riigiomandisse vormistamata riigimaa. Jaamades, kus ühtlasi asub raudtee juhtimispult, vastutavad korra eest jaamatöölised, mujal peaks puhta ümbruse tagama Eesti Raudtee.

Teenindusmaad korrastab pudelikorjaja

Eesti Päevalehe näide Rahumäe raudteejaama ümber, Eesti Raudtee teenindusmaal vedelevatest odekolonnipudelitest rendiprojekti juhti ei kõiguta. "Oleneb, millal te seal käisite," pareerib Ojalo. Annuk täpsustab, et "igal raudteel on eraldi määratud teenindusmaa".

Paarist raudteejaama nimelisest nuhtlusest vabanemiseks on Eesti Raudtee teinud ettepaneku Nõmme linnaosa valitsusele. Paraku ei olnud linnaosa juhid ideest võtta raudteejaamad munitsipaalomandisse ja rentida seal pinda Eesti Raudtee piletimüüjale kuigi vaimustatud. "Vastused on olnud eitavad," möönis Annuk.

Nõmme raudteejaamas loodetakse nüüd avaliku kirjaliku enampakkumise teel määramata ajaks rendile anda 20-ruutmeetrine ruum, Rahumäe jaamas on vaba pinda 113 ruutmeetrit.

Hiljuti leidsid omaniku neli Balti jaama rendipinda, mis "hõlmavad tühjalt seisnud osa ja ei sega tulevast Balti jaama". Kolmest tuhandest 82 800 kroonini ulatuva kuurendiga hakkavad neli aktsiaseltsi 34-100-ruutmeetristel pindadel pidama kasiinot, kiirsöögikohta, foto- ning pagariäri.

PIRET PEENSOO