Raudteemüügi jäme ots on Savisaare käes
Ministri nõunik Heido Vitsur: riik ei soodusta BRS-i osaluse müümist erainvestorile. Viimasel ajal on väga tihti Savisaare jutul käinud raudtee-tegelasi Venemaalt, Soomest ja Saksamaalt. Kuna ministeerium ja BRS on kohtute kaudu sõjajalal, vajab BRS-i osaluse ostja – kes tahes see ka poleks – Savisaare õnnistust. Vastasel juhul võib tema kaela kohtuvaidluste kaudu sattuda kohustusi ja “üllatusi”, mida ta eales ennustada ei oskaks.
Mitu huvilist
BRS-i osaluse huvilistest on seni räägitud nii palju, et huvitatud on Eesti Raudtee 34 protsendi omanik Eesti riik, Venemaa investeerimisfirma Prominvestors, Muuga söeterminali omanik Transgroup Invest, Saksa raudteefirma Deutsche Bahn ning nipet-näpet veel muidki huvilisi. Näiteks Soome raudtee VR, kes pole peamiselt huvitatud Eesti Raudtee infrastruktuurist, vaid operaatoritegevusest.
Eile kohtus Savisaar Deutsche Bahni esindajatega, kes ütlesid pärast kohtumist vaid üht: “No comment.” Savisaar rääkis aga võimalikust koostööst Deutsche Bahniga. Viimane ei saa konkreetset pakkumist BRS-i osaluse ostuks teha, kuni riigi ja BRS-i kohtuvaidlused kestavad. Veidi hiljem pidas minister nõu Vene Raudteede presidendi Vladimir Jakuniniga.
Jakunin ütles intervjuus Ärilehele, et Venemaa ei soovi sekkuda Eesti raudteeärisse. Transgroup Investi nõukogu esimees Jaan Toots pole Eesti Raudtee teemat soovinud kommenteerida.
Majandusministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on riigil endiselt BRS-i osaluse ostmiseks kõige parem positsioon. Teatavasti on riik pakkunud BRS-i osaluse eest umbes 2,1 miljardit krooni, BRS aga soovib üle 2,5 miljardi. “BRS on osanud olukorra nii keeruliseks ajada, et ostuhuvilised saavad väga hästi aru, millega riskivad,” ütles Vitsur, viidates algatatud kohtuprotsessidele. Vitsuri sõnul ei saa BRS-i osaluse ostnud uus suuromanik normaalselt firmaga tööd alustada, kui käimas on viis-kuus kohtuprotsessi, mille resultaat tuleb ehk aastate pärast ja ka siis on seda raske ette ennustada..
Vitsur lisas, et tema hinnangul ei ole ei riik ega ükski erainvestor valmis BRS-i küsitud hinda välja käima. Erainvestorile pole Eesti Raudtee infrastruktuur niivõrd madala mõneprotsendilise kasumimarginaaliga tema hinnangul lihtsalt huvipakkuv.
Riik vs Eesti Raudtee ja BRS
Suur vastuseis
Mängus kümned miljonid
Riik nõuab BRS-ilt erastamislepingus ette nähtud investeerimiskohustuste täitmata jätmise eest 15 miljonit krooni leppetrahvi. Lisaks on riik esitanud BRS-ile erastamislepingu alusel nõude aktsiakapitali suurendamiseks Phare 3,8 miljoni eurose infrastruktuuri toetuse arvelt, mille kaudu suureneks riigi osalus Eesti Raudtees. Peale selle on riik esitanud kohtusse kahjunõude Eesti Raudtee vastu summas 36 miljonit krooni Phare projekti leppetrahviga.
Eesti Raudtee on aga vaidlustanud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise tulemused ajavahemikuks 2005–2007 ning esitanud kaebuse raudteeinspektsiooni käskkirja vastu, millega määrati raudtee infrastruktuuri kasutustasud 2005/2006. aastaks.
BRS on alustanud riigi suhtes kaebemenetlust seoses riigipoolse väidetava USA ja Hollandiga sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute rikkumisega. Lisaks on BRS esitanud Euroopa Komisjonile kaebuse raudteeseaduse ja infrastruktuuri kasutustasude määramise metoodika kohta. Kaebust on lubatud BRS-i poolt ka seoses riigi nn kuldaktsiaga Eesti Raudtees. Veel on BRS kaevanud riigi Stockholmi arbitraaĻi, sest ministeerium riigi esindajana pole kinnitanud Eesti Raudtee 2004. majandusaasta aruannet.
