Majandusprognoosi numbrid, mida rahandusministeeriu täna tutvustas, olid Eametsa sõnul ootuspärased. Selle aasta majanduskasvu korrigeeriti ülespoole ja järgmise aasta oma halveneva väliskeskkonna tõttu allapoole. Seda, et väliskeskkond halveneb, on räägitud Eametsa sõnul juba mõnda aega.

Tulevikuvaates maailmamajanduse ebamäärasus ja ebakindlus Eametsa sõnul kasvab ja tõsisemalt tasub vaadata järgmisel aastal tehtavate prognooside numbreid ehk seda, mis tuleb aastal 2020. „See, mis juhtub järgmisel aastal, on enam-vähem prognoositav, mis saab edasi 2021–2022, see on nii ettemääramatu, et sama hästi võiks need lahtrid ka tühjaks jätta,” sõnas ta.

See, kui realistlik on eelarve kärpimise olukorras valimistel Keskerakonna põhilubaduseks olnud erakorralise pensionitõusu teoks tegemine, sõltub Eametsa hinnangul eelkõige valitsuse enda prioriteetidest. „Eelarves ei ole mitte kunagi vahendeid piisavalt, küsimus on selles, kuidas raha ümber jagada ja see on juba poliitikute otsustada,” sõnas ta. Samuti on Eametsa sõnul prognoosimatu see, kuidas inimesed hakkavad käituma pärast pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist.

Küsimusele, kas alkoholiaktsiisi langetamise mõju riigieelarvele ja piirikaubandusele oli ootuspärane, vastas Eamets, et mingit mõju oli kindlasti oodata, kuid lõplike numbrite osas selgub midagi ikkagi aasta kokkuvõttes. Praegu on suurte järelduste tegemiseks möödunud liiga vähe aega.