Raul Kalev: aafriklased, pagulased ja välistudengid on taksorooli teretulnud
Saan probleemist aru, aga head ideed ei tohiks mõtted kanda rassismi suunda, kirjutab Eesti Taksoettevõtete Liidu juhatuse liige Raul Kalev vastuseks Taxigo taksoplatvormi omaniku ja tegevjuhi Eduard Dobrovski Ärilehes avaldatud arvamusloole, kus ta taksonduse trendidest rääkides muuhulgas rõhutas, et tema loodud äpis pole kohta mustanahalistele ega ukrainlastest juhtidele, sest nad ei oska eesti keelt.
Olen nõus, et taksojuhid, kes ei valda kohalikku ehk antud juhul eesti keelt, piisavalt, et mõista klienti, tema soove ja muresid, ei peaks niisama lihtsalt leidma teed taksorooli. Paraku me kohtame neid siiski mitmetes äppides. On tervitatav, et vähemasti üks väiksem taksoäpp ja selle vene rahvusest omanik näevad enda missiooni eesti keelt kaitsta ja omavad ka julgust enda platvormil hoolsamalt terasid sõkaldest eristada. Ja küllap leidub ka kliente, kes seda tervitavad.
Mustanahalised polnud esimesed umbkeelsed
Tegelikult on see ju palju vanem probleem, mis eksisteeris ka enne aafriklastest taksojuhtide saabumist. Nn kohalikud venekeelseid juhte, kes oskavad heal juhul öelda "tere" ja "kus vaja" ning jäävad hätta iga detailsema kliendipoolse soovi mõistmisega, paludes "pogovorit po russki", on meil taksodes uputanud juba aastakümneid. Keeleseaduse nõuded pole kunagi taksondusse laienenud. Pigem on seda võetud kui sotsiaalvaldkonda, kus tuleb võimaldada tööd ka nendele, kes mujal näiteks keelenõuete tõttu tööd ei saaks. Las sõidavad taksot, peaasi, et vargile ei läheks! Ja senimaani pole minu hinnangul suutnud mitte ükski turule tulnud uus äpp seda muuta. Siinkohal tunnustus Tulikale ja Tallinkile, kus ma selliste muredega pole kundagi kokku puutunud - kui vaja, osatakse sõeluda küll.
Nüüd siis ka Taxigo, kelle puhul on esialgu tegemist veel tõestamist vajavate väidetega "keelepuhtusest". Mingem, sõitkem ja siis jagagem kogemusi. Kui peaks selguma, et Taxigo mõnest tuhandest juhist (väidetavalt on vaid sel aastal 500 juhti saanud Taxigos keeleoskamatuse tõttu eetrikeelu), pole enam alles jäänud umbkeelseid, siis pöidalad kindlalt püsti ja hurraa hüüdma. Erakordne, ma ütleks. Bolt ja Yandex, õppigem, lisaksin. Kuid kui tegelikkus siiski nii tore pole, siis ma pigem ei asuks rääkima sõnagi ukrainlastest ega ka mustanahalistest Nigeeria päritolu üliõpilastest.
Nahavärvist ega päritolust ei peaks üldse rääkima
Olen seisukohal, et Eestis ei peaks me üldse arutama kellegi nahavärvist, usulisest kuuluvusest ega soolisest identiteedist lähtuvaid küsimusi muidu, kui need otseselt just diskussiooni paremini mõista ei aita. Mind häiris, et Taxigo platvormi omanik tõi esile, et "neil ei sõida aafriklased", ega "ukrainalsed", sest see pole korrektne viis avalikus ruumis asju selgitada. Kui mureks on taksojuhtide keeleoskus, siis unustagem nahavärvusele ja päritolule viitamised ja rääkigem vaid asjast. Sellest, et antud taksoäpp või taksofirma soovib rooli lasta vaid keeleoskajad juhte. Punkt. Kõik muu külvab paraku vaid vaenu ja viha. Sest mitte kõik meie ühiskonna liikmed ei saa teemast ühtmoodi intelligentsel moel aru. Mida tõestas ka ligi sajakonna inimese kommentaaride sisu eelnevale artiklile - anna vaid põhjus ja inimesed ummistavad kommentaariumid kõige madalamate instinktidega, soovitades mustadel koju minna, jne. Seda kõike poleks olnud, kui oleksime oma sõnade valikus korrektsemad.
Paratamatult jäi mulje, et kuigi Taxigo omanik ja tegevjuht Eduard Dubrovski rõhutas, et asi pole kellegi nahavärvis ega päriolus, on tal siiski mingi poliitika just nende inimeste eemalhoidmiseks sõidujagamisest ja taksoroolist. Eestis vajame teenindussektorissse iga võimalikku kätepaaari. Kindlasti ei tohiks meie sõnum olla, et aafriklased, pagulased ja mustanahalised tuleks kõrvale jätta.
Lahendus on võrdses kohtlemises
Kuid nagu alguses viidatud, siis keeleprobleem on olemas ja selle lahendamine jäetudki sisuliselt iga teenusepakkujast taksojuhi ja tema teenuseid vahendava platvormi südametunnistusele. Ja ma arvan, et see ongi õige: sõitku, peaasi, et vargile ei lähe. Ja iga taksoplatvorm vaatab siis ise, kas talle on kasulikum panna sõitma neid või keelata teisi.
On vaid üks moment, mida riik igal juhul peaks jälgima: et kõiki teenusepakkujaid koheldaks võrdselt. Kui ühte või teist piirangut ei saa kohaldada ühtedele taksojuhtidele, siis tuleks see piirang võtta maha ka teistelt.
Näiteks, kui välistudengist juht soovib saada taksoluba ehk teenindajakaarti, peaks teda kohtlema 100% sama moodi nagu kohtleme kohalikke. Kui Volodja, kes elab Eestis juba 45 aastat, ja on Eesti kodanik, saab MUPOlt teenindajakaarti taotledes keeleoskamatuse tõttu hundipassi (tänane tegelik olukord, au ja kiitus munitsipaalametnikele), siis ei peaks me teoreetiliselt roolist leidma ühtegi keeleoskamatut välistudengit, kellel on ette näidata sama teenindajakaart. Paraku see millegipärast nii pole. Kui ei suuda kohelda võrdselt siis ärgem ahistagem ka Volodjat.
Kui valitseb nõue, et rooli ei saa istuda ükski kriminaalkorras karistatud juht, siis peaks see laienema ka kõigile välismaalt saabujatele, kelle krimiregistreid me kahjuks ei näe. Inimene võib kusagilt Süürias või Nigeerias olla inimsööja, kuid meie sellest lihtsalt ei tea. Kui aga me neid kontrollida ei saa, annab see välismaalastele turule sisenemisel eelised, mis pole aus. Siis tuleks ka Eesti juhid sellisest koormast vabastada. Ettevõtlus peab olema kõigile võrdsetel alustel.
Kuigi, jah, ka mulle isiklikult meeldib saada teenindatud hea eesti keeles ja ilma kriminaalregistrita inimese poolt. Selles mõttes, tunnustagem Taxigot, Tallinki, Tulikat ja teisi keeleseadust austavaid ettevõtteid.
