?Meie ees on tõsine paradoks,? rääkis maailma suurima ravimifirma juht fondihalduritele ja analüütikutele, kui kirjeldas meetmeid, mis peaksid kokku hoidma nelja miljardi dollari (50 mld krooni) võrra kulusid aastas. ?Kunagi pole olnud suuremat potentsiaali meditsiiniliseks läbimurdeks, kuid kunagi pole olnud ka nii keerulist töökeskkonda.?

Pfizeri käesoleva aasta puhaskasumiks ennustatakse üheksat miljardit dollarit (112 mld krooni) ning teda kadestaks enamiku sektorite firmajuhid. Aktsia hind langes aastaga kolmandiku võrra ning McKinneli mainitud paradoks vaevab ka teisi selle valdkonna tuntud ettevõtteid. Kuigi ravimitööstus üldiselt kasvab, kaheldakse aina rohkem, kas maailma suurimad farmaatsiafirmad suudavad kunagi saavutada kasumlikkust, millega investorid on harjunud.

?Ravimitööstus oli vanasti kaitsev instrument. Selle tuluennustustele võis kindel olla ning õiglasele hinnale lisaks teenis 30?40 protsenti preemiat,? ütleb investeerimispanga Lehman Brothers analüütik Stewart Atkins. ?Viimaseil aastail on see aga pidevalt pettumusi valmistanud.?

Eneseimetluse käes

Palju aastaid on farmaatsiafirmad püsinud ? ja mõne arvates mattunud eneseimetlusse ? tänu käputäiele menuravimitele, mille aastakäive ületab miljardit dollarit (12,4 mld krooni). Nüüdseks on nende finantsjõu allikas kuivamisohus: mure on arstimite ohutuse, patentide aegumise, innovatiivsuse kahanemise pärast, samuti klientide nõudmise tõttu hindu alandada. Seepärast puudub üksmeel, kuidas tööstusharu edasi arendada.

Sveitsis baseeruva Roche?i juht Franz Humer väidab, et juhtkonna tegevus kujuneb tulevikus võtmefaktoriks: ?Minevikus võis igaüks korralikku kasumit teenida. Nüüd on võimalik strateegiaid selgelt eristada ning kujunevad välja võitjad ja kaotajad.?

Paberi peal näivad tööstusharu väljavaated päikeselised. Esiteks kasvab inimeste eluea tõustes, vaeste riikide rikastudes ja jõukate riikide rahvastiku vananedes järsult nõudlus ravimite järele. Teiseks on majanduslikult põhjendatud teha suuremaid kulutusi pigem rohtudele kui kulukamale haiglaravile ja operatsioonidele. Kolmandaks suurendab meditsiinilise teabe erakordne areng, sealhulgas inimgenoomi kaardistamine võimalusi saavutada edusamme haiguste ravis arstimite abil.

Farmaatsiasektori pikaajaliste trendide ja lühikese kuni keskmise perspektiivi tegelikkuse vahel valitseb vastuolu. Pragmaatilisemaid võimalusi selle kuristiku ületamiseks võiks olla McKinnelli poolt esitletutega sarnased kulukärped.

Siiani valitseb investorite seas pessimism. ?Mingil ajal peavad ravimifirmad tunnistama, et nad on kõvasti ülekapitaliseeritud,? ütleb investeerimisfirma Morgan Stanley farmaatsiaanalüütik Duncan Moore. ?Turgu peab veenma kaugema perspektiivi võimalustes.?

Praeguse aja menukaimate ravimite patendid hakkavad aeguma. Pfizeri ainuõigus kolesteroolivastasele rohule Lipitor, mis möödunudaastase 11 miljardi dollarilise (136 mld krooni) müügituluga on maailma suurima käibega ravim, saab läbi aastal 2010. Teised Pfizeri patendid päädivad isegi varem. Lipitori konkurendi, Merckile kuuluva viie miljardi dollari (62 mld krooni) suuruse käibega Zocori patent aegub järgmisel aastal.

Paljud firmad on püüdnud oma ravimiportfelli täita liitumiste ja ülevõtmiste teel, hankides nii juurdepääsu rivaalide arendamisfaasis olevatele rohtudele ning suurendades uue uurimistöö kriitilist massi. Glaxo liitus SmithKline?iga, Astra Zenecaga, Pfizer Pharmaciaga ja möödunud aastal Sanofi Aventisega. ?Innovatsioon tuleb aina raskemalt ja raskemalt,? ütleb Keith Redpath konsultatsioonifirmast Wood Mackenzie. Tema hinnangul jääb aastaks 2008 üle miljardilise käibega ravimite hulga laeks 110.

Kuigi teaduse areng on bioloogia vallas edu saavutanud, jääb enamik ravimitööstuse asjatundjaid ettevaatlikuks ennustamisel, kui kiiresti suudetakse areng uuteks raviviisideks pöörata. Sektori tegevjuhtide hulgas valitseb üksmeel, mida tunnistab ka Huber, et võib kuluda 10?20 aastat, enne kui genoomi mõistmine leiab laialdast rakendust farmaatsiatoodete mõju suurendamisel.

Põrutav näide

Isegi Merck, mis kunagi oli uhke oma firmasiseste uurimistöö traditsioonide üle, oli sunnitud ostma mõned biotehnoloogiafirmad ja litsentse toodetele, mida arendavad välja teised ettevõtted. Möödunud kuu keskpaik tõi põrutava näite: Sveitsi kontsern Novartis teatas, et maksab kuni 375 miljonit dollarit (4,6 mld krooni) pluss autoritasusid tillukestele Briti biotehnoloogiafirmadele Arakis ja Vectura uue hingamisteede ravimi eest, mis on heakskiidu saamisest veel vähemalt viie aasta kaugusel.

Uute ravimite väljatöötamise kallal punnitavaid suuri farmaatsiafirmasid ähvardavad ohud ka olemasolevatelt toodetelt saadavale tulule. Merck kutsus läinud sügisel tagasi oma suurima käibega põletikuravimi Vioxx, kui ilmnes, et ravim suurendab infarktiohtu. See kiskus alla kõigi cox2-selektiivsete ravimite läbimüügi, mille hulka kuulub ka Vioxx. Pfizer oli märtsis sunnitud tagasi kutsuma oma turuliidrist analoogrohu Bextra ning lisama turule jäänud sama liiki Celebrexi pakendile uusi tervisehoiatusi.

Peale müügitulu kaotamise tekitavad sellised probleemid ka laiemaid rahalisi tagajärgi. Wyeth?il on nüüdseks kulunud 21 miljardit dollarit (260 mld krooni), et katta kahjutasunõudeid. Need esitati, kui Redux ja Pondimin 1997. aastal tagasi kutsuti, sest avastati ravimite seos haruldase südamehaigusega. Mercki ootab üle viiesaja kohtuasja, mille on algatanud patsiendid või nende sugulased, lisaks hulk õiguslikke menetlusi regulaatorite, tervisekindlustusfirmade ja investorite suunalt.

Koopiaravimite tõus

Regulaatorite kasvavad nõudmised ja muud probleemid on pikendanud patendi registreerimise ja uue rohu turule toomise vahelist aega, vähendades sellega patentide kehtivusaega. Ka koopiaravimite valmistajad, eriti USA-s, on muutunud senisest agressiivsemaks: nii kohtuasjades patentide kummutamiseks kui ka turu vallutamises, kui mõne rohu patendikaitse lõpeb.

Lisaväljakutse loovad riigid, mis soovivad kasvavaid ravikulusid ohjata. Arenenud riikides moodustavad ravimid reeglina 10?12% tervishoiukulutustest. Tõeliselt innovatiivsed arstimid peaksid hoidma tervishoiueelarve väiksema ja leidma ravi olemasolevatele haigustele.

Suurtel farmaatsiafirmadel on raskusi poliitikute veenmisega, et nad vajaksid uurimistööks uusi rahalisi stiimuleid, nagu näiteks pikemaajalisi patente või kõrgemaid hindu. Neid võetakse vastu vaenulikult ajal, mil nende kasumid on kõrged, ja nad kulutavad suuri summasid turundamaks ?mina ka? ravimeid, millel on rivaalide rohtudega võrreldes vähe eeliseid.

Euroopa ja Jaapan on ammu kehtestanud riigi poolt kontrollitavates tervishoiusüsteemides ravimitele piirhinnad. Tuleva aasta reformide järel võtab ka Ühendriikide valitsus ravimiostu vallas märksa suurema vastutuse. Koos General Motorsi taoliste firmade murega oma töötajate tervishoiukulude suurenemise pärast on oodata kasvavat hinnasurvet.

?Kulude piiramine on oluline trend,? ütleb Murray Aitken, kes töötab ravimiinfo- ja nõustamisteenistuses IMS, mis teatas, et 2004. aastal alanes üleilmse ravimimüügi juurdekasv märgatavalt, seitsme protsendi võrra. ?Tugevalt piiratakse kulutusi arstimitele ja julgustatakse koopiaravimite kasutamist.?

Roche keskendub eriravimitele ning hoiab ülal diagnostikaäri, mis peaks viima firma esirinda ?personaliseeritud meditsiini? vallas, kui arusaamine inimeste geneetilistest iseärasustest mõjutab rohuvalikut. Maailma suurima koopiaravimite tootja omanik Novartis maksis kuus miljardit eurot (94 mld krooni), et liita Saksa kontsern Hexel oma tütarettevõttega Sandoz.

Kulude kokkuhoid

USA ettevõte Johnson & Johnson, mis teatas aprilli keskel esimese kvartali kasumi suurenemisest, loodab oma ärirühmade detsentraliseerimisele. Firma laieneb nii kiirestikasvavasse meditsiiniseadmete kui ka farmaatsia valdkonda ning ületas läinud aastast plaani vähendada kulusid miljardi dollari (12,4 mld krooni) võrra.

Pfizeri väljakuulutatud kulukärped ? firma lubas leida kuue miljardi dollari (74 mld krooni) eest säästuruumi liitumisel Pharmaciaga 2003. aastal ? viitavad, kui palju rasva sektorisse on jäänud.

?Minevikus valitses enesega rahulolu,? sõnab audiitor- ja nõustamisfirma KPMG ravimiharu juht Stephen Oxley. ?Tööstusharu peab suurendama efektiivsust, kui soovib oma tugevust säilitada. Usun, et sektoris saaks vähendada kulusid 10?15%.?

Lehmani analüütik Adkins pakub, et kokku oleks võimalik hoida umbes veerand uurimis- ja arenduskuludest, kui viia töid, sealhulgas kliinilisi katseid, üle Indiasse ning teistesse madalate kuludega piirkondadesse.

GSK tegevjuht Jean-Pierre Garnier usub, et uue ravimi turule toomisega kasvavad kulud, mida tööstusharu nõustajad hindavad vahemikku 800 miljonit kuni 1,7 miljardit dollarit (10?21 mld krooni), ei ole mingil juhul jätkusuutlikud. ?Peame tootlikkust suurendama,? tõdeb ta.

Garnier osutab vajadusele vähendada turunduskulusid, öeldes, et umbes pool neist summadest läheb arstidele jagatavatele tasuta näidistele, mis peaksid neid ja nende patsiente veenma uusi ravimeid kasutama. Enamiku ülejäänud kuludest moodustavad müügiesindajate palgad. ?Sektoris on aset leidnud võidurelvastumine, et luua suurearvulisi müügimeeskondi,? ütleb Garnier.

McKinnel ei hinda oluliseks suuri kärpeid Pfizeri kliendijahi kuludes, vaid rõhutab hoopis säästmist ostupoolel, infotehnoloogia ühtlustamisel, tootmise koondamisel ja muudes valdkondades.

Copyright Financial Times, tõlkis Erik Aru

Müügimeeskonnad valmistavad peavalu

?? Üleilmse farmaatsiafirma endine tippjuht mõistis Ühendriikides ühe arsti ooteruumis istudes, et teda ümbritsevad inimesed ei ole patsiendid, vaid ravimite müügiesindajad. Jälgides, kuidas nüüdisajal käib töö, mida tehes ta omal ajal ravimimaailmas alustas, ei üllatanud teda mitte ainult see, et mõned neist olid samast firmast, vaid ka see, et nad ei rääkinudki ise arstiga. Omal ajal tundis ta arste isiklikult ja võis nende ravimikappe ümber korraldada, et tema rohud oleks esiplaanil. Need kõrgepalgalised (analüütikute hinnangul keskmise sissetulekuga 150 000 dollarit aastas) inimesed istusid oodates, mil õde viib formulari arstile allkirjastamiseks, et nad võiksid talle tasuta näidiseid jätta.

?? Üks ravimifirmade suuremaid kulusid on müügimeeskond.

Pfizeril on üle maailma 38 000 müügiesindajat, neist 12 000 USA-s. GlaxoSmithKline?il on USA-s 9000 esindajat. Lehman Brothersi hiljutine uuring tõdeb, et müügimeeskondade ümberkorraldamine on vältimatu.

?? Nende koondamist ei ole oodata. Sama uurimuse järgi läheks tuhande müügiesindaja palkamine firmale maksma 150 miljonit dollarit, suurendaks aga müügikäivet 2,4 miljardi dollari jagu, tuues nii 1,7 miljardit dollarit brutokasumit. Uuringust selgus ka see, et müügimeeskonna suurus ei muuda seda tingimata tootlikumaks.

?? Merrill Lynch soovitab palgata vähem asjatundlikke müügiesindajaid ja rohkem ravimeid kohale viivaid ?jooksupoisse?. Teised soovitavad kärpida meeskondi vähem kasumlikel turgudel, näiteks Euroopas.