Ravimimüüjad nõuavad riigilt raha

Ravimite hulgimüügifirmad nõuavad riigi raha eest suurema koguse aidsiravimite ostmist, sotsiaalministeerium taotleb raha juurdesaamist valitsuse reservfondist.

“Aidsiravimeid on hulgimüüjatel piisavalt, aga kui haigestunutel ei ole raha, et endale kalleid rohtusid osta ja riik neid ravimeid ei doteeri, siis jäävad raskesse tõppe haigestunud abistavast medikamendist lihtsalt ilma,” ütles Tamro Eesti AS-i peadirektor Tarvo Vaasa neljapäeval BNS-ile.

Eesti suurima ravimite hulgimüügifirma peadirektori sõnul 2,5 miljonist kroonist aidsiravimite ostuks ilmselt ei piisa, arevestades, et Eestis on 594 HIV-positiivset ja kuus aidsihaiget.

“Arvestades, et viirusekandjad ja aidsihaiged on pärit vähekindlustatud elanikekihist, siis ei ole neil endal võimalik kalleid ravimeid osta,” ütles Vaasa.

Vaasa sõnul ei saa aga hulgimüüjad kalleid ravimeid apteekidele ja raviasutustele alla omahinna müüa.

Aidsi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova sõnul oleks ravimite ostuks vaja 3,7 miljonit krooni.

See summa on arvestatud aasta ja järgmise aasta kolme esimese kuu peale kokku, ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Kaie Mõtte.

Tema sõnul tuleb tagada, et ravimeid jätkuks ka aasta algul kuni uue eelarveraha laekumiseni.

Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lisaraha taotlust valitsuse reservfondist. Mõtte lisas, et riikliku ennetamise ja ravi programmi nõukogu kinnitas selle, arvestades tänavuse aastaeelarve üheksa kuu peale.

Valitsuse resrevfondist tuleks saada viie miljoni kroonisele aastaeelarvele juurde pisut rohkem kui neljandik, sealhulgas ravimitele 1,2 miljonit krooni.

Aidsi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise programminõukogu tunnistas teisipäeval HI-viiruse leviku Eestis epideemiaks.

Riikliku arengukava programminõukogu hindas Eestis kujunenud epidemioloogilist olukorda ja leidis, et see vastab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni definitsiooni kohaselt kontsentreeritud epideemia staatusele, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kontsentreeritud epideemia tähendab, et haigus levib peamiselt ühe riskigrupi hulgas, ütles pressiesindaja. Eestis on tema sõnul selliseks riskigrupiks kujunenud veeni süstivad narkomaanid.

Veebruari jooksul kinnitas referentslabor 67 inimese HI-viirusega nakatumise, aasta algusest on osutunud positiivseks juba 152 HIV-testi.

Eestis tänavu diagnoositud 152 HIV-positiivsest on 53 pärit Narvast ja 69 mujalt Ida-Virumaalt. 25 uut nakatunut olid diagnoosimise ajal kinnipeetavad.

Kokku elab Eestis 594 HIV-positiivset, neist kuus on aidsihaiged.

Aastate jooksul on Eestis surnud 26 tõvestatut.