Reaktsioonid lätlaste alkoaktsiisi langetamise plaanile: jaeketid lubavad jookide hinda niigi alandada, ministeeriumil plaan B-d ei ole

 (132)
Täiendatud 20.06
Ainazi Superalko kauplus
Ainazi Superalko kauplusFoto: Ago Tammik

Kui veel hommikul tundus, et lätlased hakkavad Eesti alkoholiaktsiisi langetusele vastusamme tõsisemalt kaaluma alles augustikuus, siis nüüd tahetakse viinaaktsiisi 15% langetus Läti parlamendis juba homme ette võtta. Eesti jaeketid selles osas seisukohta võtma ei kiirusta, rahandusministeerium aga tõdeb, et plaan B-d neil ei ole.

„Meil on täna keeruline hinnata ainuüksi seda mõju, mis juhtub nüüd, mil Eesti aktsiis on langenud. Veel keerulisem oleks hinnata, mis hakkab juhtub, kui lisaks Eesti aktsiisilangusele annab oma vastulöögi ka Läti,” märkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats lätlaste aktsiisilangetuse plaani osas.

Tema sõnul saab jaekett täna üksnes kinnitada, et praegu riigikogu ja presidendi poolt heakskiidu saanud Eesti alkoholiaktsiisi langus hakkab tasapisi hinnasiltidelt silma paistma juuli algusest. „Edasi otsustab juba Eesti tarbija, kas ta teeb oma ostud kodupoest või sõidab ikkagi Lätti,” märkis Bats.

Ka Maxima müügiosakonna juht Kadi Lainelo ütles, et neil on väga raske kommenteerida teise riigi seadusemuudatuste plaane, kuni need pole vastu võetud. „Eestis tegutseva ettevõttena saame arvestada oma tegevustes kehtiva seadusandlusega ning juba kinnitatud alkoholiaktsiisi langetamise muudatusega. Jaeketina seisame kliendi huvide eest ja soovime jätkuvalt pakkuda soodsaid hindu,” märkis ta.

Selver äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et neilgi on vabariigi valituse plaanidele keeruline kaasa rääkida. "Tõenäoliselt aktsiisisõda ei tule ja vastu võetud otsuseid muutma ei hakata, mis on ka igati mõistlik," lausus ta.

Seotud lood:

Ka juhtis ta tähelepanu sellele, et Läti kavatsus sisaldab ainult kange alkoholi aktsiisimäära langetamist. "Kange alkoholi aktsiisimäära muudatuste tulemusel kaob juulist alates ca kolmandik aktsiisivahest. Lahja alkoholi osas aga kahe riigi hinnad hoopis lähenevad ja seda oluliselt," tõi ta välja.

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido tõdes, et eks nende jaoks avaldab mõju eelkõige see, kui aktsiisi suure erinevuse tõttu sõidavad inimesed sisseoste tegema teisele poole piiri. „Kaupmehe poolt vaadatuna ei ole suurt vahet, kas aktsiis on mõlemas riigis ühtmoodi madal või kõrge, oluline on see, et need oleksid võimalikult sarnased,” rääkis ta.

Ühtlasi sõnas ta, et seda, kas riik peaks täiendava alkoaktsiisi langetuse teed minema või lõunanaabritega läbirääkimisi pidama, on juba poliitiline otsus. „Sõltumata sellest, kas Läti langetab aktsiisi või mitte, on Coop võtnud eesmärgiks pärast 1. juulit odavamad hinnad võimalikult kiiresti kliendini tuua,” kinnitas ka Coopi esindaja.

Rahandusministeeriumist öeldi värske uudise kommentaarina, et ministeerium on valitsust hoiatanud aktsiisilangetusega kaasnevate riskide eest, kuna Eestis ei ole varem alkoholiaktsiisi langetatud ja langetuse ulatus on väga suur. „Ühe võimaliku riskina oleme ka välja toonud Läti 2020. aasta aktsiisitõusude ärajäämise või aktsiisilangetuse,” märkis Siiri Suutre ministeeriumi avaliku suhete osakonnast.

Ministeeriumi esindaja selgituste kohaselt on mõjude puhul arvestatud teatud stsenaariumitega – kuna tarbijakäitumine ei ole matemaatiliselt komakoha täpsusega ette arvutatav, siis on olemas maksulaekumiste mõttes nii positiivsem kui ka negatiivsem stsenaarium.

„Kuidas mõjutab aktsiisilangetus toodete lõpphinda ja milline on omakorda selle mõju tarbijate käitumisele ja milliseks kujunevad reaalsed laekumised, näitab aeg. Mingeid täiendavaid otsuseid alkoholiaktsiisi osas hetkel kaalumisel ei ole,” tõdes Suutre.

Rimi pressiesindaja Katrin Bats märkis, et jaekaupmees üksi kindlasti piirikaubandusega võidelda ei saa. „Oleks väga kurb, kui alkoholiaktsiisist kujuneks Eesti ja Läti vahel maksusõda. Samas näitab Läti sedavõrd kiire tegutsemine selgelt, kui oluline on piirikaubandusest tulenev maksutulu Lätile,” sõnas ta.