Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv langenud 14 037 inimese ehk 15% võrra.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et ehkki juunis langes registreeritud töötus vähem kui mais, on langustendents siiski ilmne, täpsemaid hinnanguid saab aga anda sügisel.

„Juunikuu töötuse näitajaid mõjutasid enim kaks asjaolu: hooajatöödele värbamise kõrghetke möödumine, mille tõttu tööle läks võrreldes maiga vähem inimesi ning koolide lõpetamine, mistõttu arvele tuli tavapärasest rohkem noori. Senise praktika põhjal saame öelda, et noorte osakaal peaks järgneva paari kuuga taas vähenema, kuna minnakse edasi õppima või leitakse töö“, selgitas Paavel.

Juunis registreerus 6 734 uut töötut ning arvelolek lõpetati 10 368 töötul. Võrreldes eelmise kuuga oli uute registreeritute arv sarnane. Samas oli noorte osakaal juunis uute registreeritud töötute hulgas veidi kõrgem. Kui mais oli uute registreeritute hulgas 16-24-aastaste osakaal 18%, siis juunis 23%. Üle poole noortest juunis arveletulnutest oli põhiharidusega või kutseharidusega põhikooli baasil, 22% noortest oli üldkeskharidusega, 13% kutsekeskharidusega ning 10% kõrgharidusega.

Võrreldes maiga langes märgatavalt arveloleku lõpetamiste arv, tõenäoliselt põhjusel, et mais oli rohkem hooajatöödele liikunud inimesi. Ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks juunis oli tööleminek. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale uue töökoha leidmisest.

Juuni lõpus moodustas registreeritud töötute arv 12,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Endiselt oli registreeritud töötus kõrgeim Ida-Virumaal (18,7%) ja madalaim Jõgevamaal (7,7%). Registreeritud töötuse määr langes juunis kõigis maakondades, kõige rohkem Pärnumaal.

Varasema töökogemusega töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli juunis 84%. Ametialade järgne jaotus ei ole viimastel kuudel oluliselt muutunud: kõige suurem osa (26%) eelnevalt töötanud töötutest oli endiselt oskus- ja lihttöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Samuti oli suhteliselt suur osa lihttöölisi (18%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%).

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juunis 821 inimesele. Keskmine juunis määratud hüvitis oli 17 364 krooni ja hüvitise kulu oli 12,6 miljonit krooni.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juunis 288 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 35 760 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal juunis ligi 16 miljonit krooni.