Registreeritud töötute arvu kasv jaanuaris on tavapärane, sest aasta lõpuga lõpevad paljud tähtajalised töölepingud, samuti toob kalendriaasta lõppemine kaasa rohkem koondamisi.

Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus: „Registreeritud töötute arvu suurenemist jaanuaris mõjutas sellel aastal mõnevõrra ka haldusreform, sest töötuks registreeris end osa reformiga kaasnenud ümberkorralduste käigus valla-, linna- või maavalitsustes töö kaotanud inimestest. Kokkuvõttes suurenes registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes eelmise kuuga 7%, kuid samas oli see möödunud aasta jaanuarist väiksem.“

Haldusreformi raames läbi viidud koondamiste tõttu oli jaanuaris tavapärasest enam koondamise korral makstava kindlustushüvitise* saajaid. Jaanuaris määrati kindlustushüvitist koondamise korral 1 444 inimesele. Hüvitise saajatest ligi pooled olid seoses haldusreformiga linna-, valla- või maavalitsustest koondatud töötajad. Hüvitist määrati kokku 2,9 miljoni euro väärtuses, sh linna-, valla- ja maavalitsuste endistele töötajatel ligikaudu 1,5 miljoni euro ulatuses.

Registreeritud töötuse määr oli jaanuaris kõrgeim Ida-Virumaal (9,8%) ja madalaim Harjumaal (3,8%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (23%), oskustöötajad ja käsitöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Töötukassa teenustest osaleti jaanuaris enim tööturukoolitustel, karjäärinõustamisel ja tööalase rehabilitatsiooni teenusel.

Jaanuaris lisandus töötukassale vahendamiseks 4 333 uut tööpakkumist, mida oli 58% rohkem kui detsembris, kuid võrreldes aastataguse ajaga 4% vähem. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7578. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid teenindus- ja müügi­töötajatele (20%), oskustöötajatele ja käsitöölistele (20%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (18%) pakutavad töökohad.

Jaanuaris esitati töötukassale 4 228 töövõime hindamise taotlust, mida oli 15% rohkem kui detsembris. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga esitati töövõime hindamise taotlusi jaanuaris 6% vähem. Töövõime hindamisotsuseid** tehti jaanuaris 4 888. Neist üle poole juhtudel (55%) määrati inimesele osaline töövõime, 32%-le määrati puuduv töövõime, töövõime vähenemist ei tuvastatud 12% juhtudest ning 1% juhtudest jäi taotlus menetlemata, hindamata.