Rehviliidu plaan vanu rehve koguda nurjus
“Rehviliit ei saanud seda purustajat, mida soovis. See on nüüd 99,9 protsenti kindel,” ütles MTÜ Rehviliit juhatuse liige Urmas Nikolai.
Rehviliit jäi ilma keskkonnainvesteeringute keskuse käest küsitud 15,5 miljoni kroonist, mille eest taheti muretseda rehvide jäme- ja peenpurustaja ning neid ühendav transpordiliin.
Mai keskel peetakse Nikolai sõnul Rehviliidus üldkoosolek, kus otsustatakse, kuidas edasi tegutseda. Täna on liidu juhatuse koosolek, kus tahetakse kindlaks määrata igalt rehvilt võetava maksu suurus ja leida väljapääsuteed tekkinud olukorrast.
“Kogu vastutus vanade rehvide kogumise ja töötlemise eest on Eestis pandud seadusega riiki-toojate õlgadele. Tootja vastutuse printsiibist lähtudes on nemad kohustatud oma rämpsu ära korjama ja töötlema. Selle ülesande lahendamiseks ongi loodud Rehviliit, kes peab selle probleemi lahendama,” rääkis Nikolai.
“1. mail jõustub seadus ja rehviettevõtjatel või nende ühendustel (Rehviliidul – toim.) on reaalne kohustus midagi teha,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ja lisas, et siiamaani tegelesid nad n-ö prooviülesandega.
Järgmisel nädalal tekib Eeki sõnul Rehviliidul kindlasti tõsine huvi asjaga tegeleda, sest muidu ähvardab ettevõtjaid kuni 50 000-kroonine trahv.
“Pärast seda, kui Rehviliit suurest toetusrahastamisest kõvale jäi, ei tegele nad vanade rehvide utiliseerimise korraldamisega enam nii innukalt. Sellepärast otsustasime omal käel alustada,” ütles EMEX-i juhatuse esimees Ilmar Jõgi ja lisas, et juriidiliselt ei riku Rehviliit seadust, aga nad on valinud venitamistaktika.
EMEX alustas sel kuul rehvitöökodadega läbirääkimisi ja lepingute sõlmimist, et koguda ja purustada vanad rehvid ning kasutada neid ehitustel täitematerjalina.
“Kogumiseks jäetakse suuremate rehvitöökodade juurde konteiner ja väiksemate juures käib kogumisauto kokkuleppe alusel. Selline lahendus on mugav ka inimestele. Rehvitonni utiliseerimine maksab 800 krooni pluss käibemaks,” rääkis Jõgi.
EMEX-i emaettevõte Kuusakoski tahab tuua Eestisse 5–6 miljonit krooni maksva liikuva rehvipurusti, et teenindada sellega kogu Baltikumi. Masin suudab vanad rehvid purustada peopesasuurusteks tükkideks, mis sobivad kasutada täitematerjalina ehitustel.
Tallinnas ja Harjumaal plaanib EMEX koguda sel aastal 4000–5000 tonni rehve. Selle süsteemi järgi maksab saastaja ehk rehvi viimane kasutaja kinni rehvi utiliseerimise, mis põhimõtteliselt on seadusega kooskõlas.
Eurorehvid OÜ juhataja Aare Vahimetsa sõnul ei ole nad EMEX-i plaanidega veel kursis. Firma vahetab aastas umbes 2000 rehvi. “Kui prügimäed rehve enam vastu ei võta, seisame silmitsi olukorraga, kus neid polegi võimalik ära anda.”
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) nõukogu esimehe Marek Strandbergi sõnul on prügindus muutunud suure rahakäibega ettevõtmiseks ja toimuvaga soovitakse poliitiliselt rahavoogusid ümber jagada. “Küsimus on pigem selles, et inimesed ei suuda rahajagamises kokku leppida,” lisas ta.
Jäätmekäitluse uus kord näeb ette igalt riiki toodud rehvilt teatud rahasumma kogumise, mille eest korraldatakse hiljem rehvide tasuta kogumine ja utiliseerimine. Kui praegu võimaldab kehtiv seadusandlus purustatult rehve prügilates ladustada, siis alates 2006. aastast ei tohi seal neid enam ladustada.
