Rein Kilk rajab Eestisse lammaste tõuaretuskeskuse
“Me peame ennast väga väikeseks ja marginaalseks riigiks, kus peetakse end tihtilugu tegelikust viletsamaks. Tegelikult oleme me päris heal tasemel nii mõneski mõttes,” võrdles Kilk Inglismaal nähtut-kogetut siinse olukorraga. “Me oleme üsna suure töö paljudes valdkondades ära teinud, sealhulgas lambakasvatuses,” lisas ta.
Kilgi sõnul käis ta Inglismaal tutvumas, kuidas on seal organiseeritud kogu lambakasvatusega seonduv tootmine, alates tõuaretamisest ning lõpetades lihakombinaatidega.
Inglismaal omandatud kogemusi soovib Kilk rakendada eeskätt Eesti lambakasvatuse arendamiseks. Ühtlasi on ärimehel ambitsioonikas plaan rajada Eestisse lammaste tõuaretuskeskus, kus võiksid kogemusi omandamas käia nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Venemaa lambakasvatajad.
Naabrid meist maas
“Lambakasvatus on Lätis ja Leedus vähem arenenud kui meil. Miks mitte silmas pidada ka Venemaad. Milleks lennata kogumuste saamiseks Inglismaale, kui seda võiks saada Eestis. Eesti võikski olla kogemuste omandamise koht Baltikumis,” tutvustas Kilk oma plaane.
Kilgi sõnul on lambakasvatuse eesmärgiks tootmine. “Meil on vaja ristandtõuge, ehk et ühelt lambalt võetakse viljakuse liin, teiselt lihaliin. Saadud ristandtõul oleks kõrge tootlikkus ning head lihakvaliteedi näitajad. Minu sooviks ongi tegeleda tõuparandusega – eesmärgiks on parandada eesti tumeda- ja valgepealise lamba tõugu ja tuua sisse alusmaterjali ristandtõugude tarvis,” rääkis Kilk, lisades, et n-ö alusmaterjali sisse toomist võiks kaaluda nii Inglismaalt kui ka Soomest. “Soome maalambad on väga viljakad, teiseks on ·oti mägilammas vähenõudlik.”
Kuna aga mitmest riigist on lammaste sissetoomine, ka Inglismaalt ja Soomest, suu- ja sõrataudi tõttu range kontrolli all, võiks Kilgi sõnul tõuaretuse osas mõelda n-ö alusmaterjali toomist Eestisse embrüotena.
Kilk kasvatab eri firmades umbes 800 põhikarja utte. Tema sõnul on see piisav hulk, et alustada tõuaretuskeskuse näidismajandi loomisega. Samas ei piirdu Kilgi äriplaan ainult tõuaretuse, vaid ka tootmisega.
Kilgi tõukeskuse projekti hakkab vedama praegune Eesti Lambakasvatajate Seltsi tõuaretuse peaasjatundja Hillar Kalda, kes asub Kilgi omanduses oleva Nurmus Grupi juhi kohale.
“Plaan on selline, et me saaksime Eestisse rajada tõulambakeskuse, mis tähendaks tippu jõudmist nii lihalamba aretuses kui ka aretuses üldse,” märkis Kalda.
Uus tehnoloogia
“Selleks on vaja muretseda vastav tehnoloogia, et mitte olla sabassörkija, vaid et Eestis oleks võimalik käia vaatamas, kuidas asjad käivad,” ütles Kalda.
Kalda sõnul võiks tõukeskuse rajamise eesmärk olla see, et vajalikku know-how’d saaksid Eestis omandamas käia nii Baltikumi kui ka Põhjamaade lambakasvatajad.
“Olen sõitnud ringi nii Põhjamaades kui ka mujal maailmas, et tutvuda lambakasvatusega. See pilt pole üldse nii rõõmus, kui ta olla võiks,” sõnas Kalda.
Esimese asjana keskendub Kalda oma sõnul uue väljakutse raames Kilgi lambakarja suurendamisele ning hoonete remondile, et kavandatav tõuaretuskeskus vastaks vajalikele nõuetele.
“Raha võtab see projekt kõvasti,” tunnistas Kalda. Tema sõnul on kavas viie aasta jooksul Kilgi lammaste arv tõsta praeguselt 800-lt 5000-le. Kavandatav tõuaretuskeskus hakkaks paiknema Tartumaal.
Kalda ei välistanud, et projekti kaasatakse ka mõni teine lambakasvataja. “Oleme koostööaltid,” kinnitas ta.
Kalda sõnul on Eestis enam kui sajapealisi lambakarjasid umbes 15 ning Kilk on oma 800-pealise karjaga Eesti suurim lambakasvataja. Kokku kasvatatakse Eestis umbes 35 000 lammast.
“Näidismajandi alged on meil kindlasti juba järgmiseks aastaks olemas,” on Rein Kilk projekti osas optimistlik. Et aga tõu-uurimise keskus tööle panna, on vaja ka täiendavaid investeeringuid, mis ulatuvad ärimehe sõnul umbes viie miljoni kroonini.
Tiit Arro on Rein Kilgi lambakasvatuse plaanidega tuttav
Rein Kilgi lammaste tõuaretuskeskuse projektist on kuulnud ka Pilguse mõisa omanik Tiit Arro (endine AS-i Viisnurk juhatuse esimees), kes lambaid hobi korras Lääne-Saaremaal kasvatab.
“Me oleme Rein Kilgiga selle projekti valguses mõtteid vahetanud ning rääkinud sellest, millised on tõuaretuse probleemid Eestis, ning vaevadest, mis sellega kaasnevad,” märkis Arro. Samas lisas ta, et viimase aasta jooksul pole ta nimetatud teemal Rein Kilgiga suhelnud.
Mis puudutab aga lammaste aretamist, siis leiab Arro, et Eestis oleks vaja värsket verd.
Arro ise peab hetkel umbes 60 lammast ning nimetab seda oma hobiks. Ärimehe esialgse plaani kohaselt võiks lähitulevikus tema põhikarja suurus olla umbes paarisaja pealine.
“Lambakasvatus pole meil eesmärk omaette. Meie jaoks on lammaste pidamise peamiseks põhjuseks maastikuhooldus,” ütles Arro, kelle sõnul aitavad lambad korras hoida Pilguse mõisa ümbrust.
“Lammaste puhul pole me veel lihapõhjusteni jõudnud. Oleme küll ise lambaliha tarbinud, kuid müügiks ei ole liha läinud,” kinnitas Arro.
