Rein Loik: viimaks muutusid lennujaamamaksud Ryanairile sobivaks

 (21)
Rein Loik: viimaks muutusid lennujaamamaksud Ryanairile sobivaks
Foto: Andres Putting

Tallinna lennujaam muutus Ryanairile sobivaks pärast maksude alandamist ning uudisele reageeris lennufirma ka ülioperatiivselt, märkis Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik intervjuus Delfi lugejatele.

Kuus aastat tagasi teatas Läti valitsus Riia lennujaama toetamisest, peale mida paar nädalat avas Ryanair lennud Riiast. Tänavu leidis see protsess aset siin. Kuidas te seda kommenteerite?

Odavlennufirmad on väga hinnatundlikud ja siiani pidas Ryanair meie hinnataset liiga kõrgeks. Riigi otsus võtta enda kanda julgestusteenustega seotud kulud kahandas kõigi siia lendavate lennufirmade kulubaasi. Ryanairi tunnustuseks tuleb öelda, et nad reageerisid sellele uudisele ülioperatiivselt.

Kas kõik maksud Tallinna lennujaamas on kõikidele lennufirmadele võrdsed? Ka tulevikus tulevatele lennufirmadele nagu Ryanair ja Blue1?

Jah.

Kui palju on Tallinnas lennujaamamaksud (s.o. reisijamaksud ja lennukikäitlemistasu jne kõik kokku)? Kuidas on hinnad Riia ja Vilniuse lennujaamades? Kas erinevus ühtlustub?

Täpsed Tallinna Lennujaama tasud on huvilistele kättesaadavad meie kodulehel. Lennukite käitlemise ehk maapealse teeninduse tasud rakendavad vastavaid teenuseid pakkuvad ettevõtted.

Samas peab täpsustama, et tasude võrdlemise küsimusele ühest vastust ei ole, sest lõplik hind sõltub väga paljudest komponentidest (maandumistasu, reisijatasu, lennukite tüüp, lennukite täituvus, ostetavate teenuste maht, jne). Laias laastus võib öelda, et Riia hinnad on madalamad kui Tallinnas ja Vilniuses. Tallinna Lennujaam on tasusid viimastel aastatel märgatavalt vähendanud.

Kuidas need asjad nii palju aastaid kauem võtsid kui Riias?

Lennufirmad kaaluvad uute liinide avamist alati põhjalikult. Kindlasti analüüsitakse muude tegurite seas potentsiaalse turu suurust ja siin on Riial paratamatult eeliseid Tallinna ees. Meil on hea meel, et odavlennufirmadest lendavad Tallinna juba aastaid Easyjet ja Norwegian ning käesolevast aastast teeb seda ka Ryanair.

Ütlesite hiljuti, et olete olnud läbirääkimistes kahe Hiina lennufirmaga. Kui tõenäoline on, et need firmad siia tulevad?

Tallinna Lennujaam peab läbirääkimisi mitmete Aasia lennufirmadega, nende hulgas ka Hiina omadega. Meie geograafiline asupaik Aasiast algavate lennuliinide Euroopa suunalise sihtpunktina on väga hea ja me püüame seda konkurentsieelisena ära kasutada.

Kas Ryanair on mõista andnud, et edaspidi on veel uusi liine oodata? Baasi loomist Tallinnas oleks vist palju tahta?

Omalt poolt sooviksime väga, et Ryanair edaspidi veel liine avaks, kuid usun, et see sõltub peaasjalikult olemasolevate liinide edukusest. Mida rohkem Eesti inimesed lendavad ja külalised Eestisse lendavad, seda kiirem saab olema ka areng. Kui lennufirma on turul edukas, on see kindlasti lennutegevuse laiendamist soodustavaks faktoriks. Sarnased eeldused on ka baasi loomise puhul.

Milliste Euroopa linnadega peaks Teie isikliku arvamuse kohaselt Tallinnast IGAPÄEVANE lennuühendus olema peale olemasolevate (HEL, CPH, STO, MOW, AMS, FRA, MUC, RIX, VNO, PRG, OSL, LED)?

Minu isiklik arvamus langeb selles küsimuses Tallinna Lennujaama omaga kokku. Tegelikult on sellise nimekirja koostamine emotsionaalselt väga lihtne, kuid paraku peab olema ka realistlik ning arvestama nii olemasolevat nõudlust kui kasvupotentsiaali, mis paljude sihtkohtade puhul on kahjuks igapäevaste lendude täitmiseks täna veel väike.

Selleks, et parandada inimeste reisimisvõimalusi, võiks Tallinnast olla igapäevased lennuühendused suurematesse Euroopa transiidisõlmedesse (London, Pariis, Frankfurt, Amsterdam, München, Zürich, Viin) ning meie piirkonna sõlmpunktidesse (Kopenhaagen, Stockholm, Oslo, Helsinki, Riia. Paljudesse neist saab juba täna lennata mitmel korral päevas. Lisaks loetletule võiks olla igapäevane lennuühendus Brüsseli, Berliini, Milaano, Praha, Varssavi, Moskva, Peterburi ja Kiieviga.

Oluline on iga lisanduv otseühendus, selle nimel me räägime läbi paljude lennufirmadega. Iga lisanduv otseliin (näiteks Edinburgh või Liverpool) toob otseselt Eestisse sisse turiste, kes läbi suurte transiidikeskuste kunagi Eestisse ei satuks.

Millal saaks võimalikuks Tallinnast õhkutous halva nähtavuse korral, kui udus on rajatulede nähtavus vähem kui 400 meetrit?

Vajalikud ettevalmistused selleks on tehtud ja see peaks saama võimalikuks 2011. aasta veebruaris.

Kas sellega, et Tallinna Lennart Meri lennuväljal läheb elu tihedamaks, saavad rohkem tähelepanu ja ühendusi ka varjusurmas olevad Tallinn Regionali alla kuuluvad lennuväljad?

Ma ei saa nõustuda väitega, et tegemist on varjusurmas olevate lennujaamadega. Hea uudis on see, et Estonian Air avab ühenduse Tallinn-Tartu, mis on esimene samm mujal laialt levinud nö siseriikliku transiidi tekkimisel. On ju selge, et see liin ei ole mõeldud reisimiseks Tartu ja Tallinna vahel, vaid avab Lõuna-Eesti inimestele mugavamad ja kiiremad reisimisvõimalused ümberistumisega Tallinnas.

Kindlasti on meil ka edaspidi tähtsal kohal regionaalsete lennujaamade arendamine ning lennuliikluse kasvu soodustamine. Võimalikest uutest siseriiklikest lennuliinidest peame perspektiivikaimaks lennuliini Tartu-Kuressaare, mis ilmselt vajab siiski riigipoolset toetust, analoogselt praeguste saartelendudega.

Kui me räägime rahvusvahelistest lendudest, siis võiks lisaks olemasolevale Tartu-Riia liinile tõenäoliselt kõne alla tulla veel Tartu-Helsinki ja hooajalised lennud saartele ja Pärnu. Rahvusvaheliste liinide avamise otsused teevad lennufirmad tasuvusanalüüsi põhjal ise ja paraku ei ole enamaks täna Eestis piisavat nõudlust.

Kui nendel (Tallinn Regional lennujaamadel - toim) nii hõre liiklus jätkub nagu see täna on, kas Te ei mõtleks väikelennukite ja eralennukitele teha motiveerivat hinnakirja nendes asukohtades lendamiseks?

Väikelennukeid teenindavad regionaalsed lennujaamad ka täna. Majanduslikud võimalused eralendudele suuremate soodustuste tegemiseks tänasel päeval puuduvad.

Kui pikaks ajaks on sõlmitud Ryanairiga käesolev leping?

Sarnaselt enamustele ettevõtetele ei kommenteeri ka Tallinna Lennujaam oma partneritega sõlmitud lepinguid.

Millal Tallinna lennujaam saab CAT II või CAT III sertifikaadi?

Need on suhteliselt kulukad lahendused. CAT II projekt on töös, kursiga 26 peaks see rakenduma 2012. aastal.

Kas ja kuna tekib väikelennukitele ja väiksemat mõõtu business jet`idele kas oma terminal või võimalus saada oma lennukini ilma liinireisijate terminali läbimata kui ei ole Tallinna Lennujaama läbipääsuluba, aga lennuk on peroonil?

Väikelennukite teenindamiseks on Tallinnas ehitatud uus perroon aastal 2008, tulevikus on ettenähtud ka väikelennukite terminali rajamine. Tänaste mahtude juures ei saa me veel paraku rääkida konkreetsetest tähtaegadest, sest nõutavad investeeringud on suured.

Mis puutub muid eritingimusi, siis tegemist on rahvusvahelise lennujaamaga, kus kehtivad kindlad reeglid.

Millised siin tegutsevad lennufirmad on Tallinna Lennujaamale võlgu ja kui palju? Miks te seda tolereerite?

Ma ei pea õigeks kommenteerida lennujaama ja lennufirmade vahelisi rahalisi suhteid. Kindlasti me ei tolereeri võlgnevusi ning käitume resoluutselt mistahes maksehäirete ilmnemisel.

Teatavasti on Euroopas käivitunud järjekordne reisijamaksude buum. Äsja teatas Saksamaa uutest "rohelistest" maksudest 8€ kuni 45€ iga Saksamaalt reisi alustaja kohta sõltuvalt sihtkoha kaugusest. Suurbritannia tõstis järsult oma sarnast maksu. Nüüd tuleb iga long-haul reisija eest maksta juba 85 naela varasema 55 asemel. Short-haul tõusis 11 pealt 12 naela peale. Riiki saabuv reisija seda maksu maksma ei pea. Kui peaks realiseeruma plaan Talliinn muuta Euroopa-Aasia transiitlennujaamaks võib käivitunud maksutõus Lääne-Euroopas anda asjale veelgi jumet. Londonist Pekingisse lendav reisija ostab pileti Tallinnasse ja maksab 12 naela short haul taxi ning siit edasi ta sarnast lisakulu kandma ei pea, eeldusel, et formaalselt on tegu eraldi piletitega London-Tallinn ja Tallinn-Peking. Loodetavasti Eesti ei lähe kaasa selle rumala maksukampaaniaga. 73 naela reisija kohta on märkimisväärne kokkuhoid igatahes. Kuidas kommenteerite?

Tallinna lennujaam ei poolda mingeid eritasusid, teadaolevalt ei ole ka riigil plaane täiendavate maksude kehtestamiseks. Taolised maksud mõjutaksid kindlasti negatiivselt liinide ning lennureisijate arvu, kuna lennuliinid opereerivad teravas omavahelises konkurentsis. 

Hea näide on siin tuua Hollandist, kus taoline maks kehtestati, tänu millele muutusid hinnad ehk lennujaamade vaheline konkurentsisituatsioon ja paljud hollandlased valisid reisimiseks hoopis lähedalasuva Brüsseli lennujaama. Tekkinud olukord viis lõppkokkuvõttes sellise maksu kogumise tühistamiseni.

Kuuldavasti alustab Aerosvit 2011a suvisest lennuplaanist otselende Tallinnast Kiievisse ja Simferopolisse. Paluks teie kommentaari, kas see ka vastab tõele?

Kindlasti oleks nende liinide avamine väga teretulnud, aga konkreetseid vastuseid saab antud juhul anda vaid Aerosvit ise.

On selge, et hetkel küll "kesklinna" lennuväljana asetsevat lennuvälja piiravad igast küljest erinevad takistused ( linn, müra, elamud, kommertskvartal, järv jne.) Kas on välja arvutatud, mis kuupäevaks jääb Tallinna hetkel toimiv lennuväli võimatult väikeseks ning Te kolite ära Ämari lennuväljale?

Tallinna Lennujaama arengukava kohaselt oleme praeguses asukohas uut lennurada rajamata võimelised teenindama ca 10 miljonit reisijat.

Silmas pidades kaugemaid tulevikuarenguid, oleks mõistlik potentsiaalse uue lennujaama asukoha planeerimisel arvestada vähemalt 2 lennurajaga ning sõidukaugusega Tallinnast ca pool tundi.

Millal algab väikelennukite (GA) terminalihoone ehitus?

Vt. eespool sarnane küsimus

Millal algab lõunapoolse ruleerimistee ehitus?

Maa on selleks otstarbeks omandatud, konkreetset plaani täna ei ole. Reaalse vajaduse korral oleme valmis selle paari aastaga ehitama.

Kas Tallinna Lennujaam plaanib lennuväljatulede juures kasutusele võtta "Follow the Greens, Stop at Reds" lahendusi (sh ka perroonil)? Millal?

Vt. ülejärgmist vastust

Millal plaanib Tallinna Lennujaam GNSS/GBAS lähemis- ja maandumisprotseduurid kasutusele võtta?

GNSS on välja töötamisel. GBAS ei ole Euroopas tänaseks veel sertifitseeritud.

Millal on kavas CDM ja "roheliste lendude" ehk siis CDA/CDO ja CCD/CCO kasutuselevõtt?

Efektiivsuse tõstmine on pidev protsess. Hetkel on koostöös Lennuliiklusteeninduse ASiga paigaldamisel maaseire süsteem, milline peaks tööle hakkama 2011.a. alguses. Samuti on järgmisel aastal kavas investeeringud vastavatesse infosüsteemidesse.

Estonian Air teatas äsja, et soovib laiendada oma tegevust Vilniuses. Baasi kavatsetakse laiendada ning sinna paigutada 2-3 lennukit. See on ju ligi pool OV lennukipargist. Kuidas selline areng mõjutab Tallinna Lennujaama?

Loomulikult oleme me eelkõige huvitatud Estonian Airi arengust ja uute sihtpunktide avamisest Tallinna Lennujaamast.

Kui Vilniusest avatavate lendude käivitamisega kaasneb Tallinnas baseeruvate lennukite arvu vähenemine, siis mõjutab see meid kindlasti negatiivselt.

Estonian Air on praeguse seisuga jätnud järgmise suve lennugraafikust välja viis liini, sealhulgas Tallinn-Berliin. Mis seisus on läbirääkimised AirBerliiniga? Kas nemad on huvitatud Tallinnasse lendamisest?

Tallinn – Berliin liin on Tallinna Lennujaamale kahtlemata väga huvipakkuv ning vajalik, kuid paraku ei saa ma kommenteerida läbirääkimisi erinevate lennufirmadega.