Reinsalu vastab Ligi ettepanekule justiitsministri tagasiastumiseks: häbi võiks olla selle asja üle jaurata

 (21)
Urmas Reinsalu
Urmas ReinsaluFoto: Ilmar Saabas

Lihtsalt häbi võiks olla selle asja üle jaurata, kus kakskümmend aastat väldanud piinlik valitsusepoolne vägikaikavedu kirikutega lõppes tervemõistusliku lahendusega, kirjtuas justiitsminister Urmas Reinsalu vastuseks Jürgeni Ligi Facebooki postitusele.

"Mälutus on kole asi nii riigi kui inimese puhul. Ligi püüab tahtlikult ajada selged asjad segaseks, seda teemas, kus ta enda tegematajätmine vältas paraku aastaid. Esiteks, kirikutele sõja ja okupatsiooni ajal tekkinud ülekohtu heastamise toetuse maksmisega ei võtnud Eesti riik endale mitte mingisugust vastutust okupatsioonikahjude eest ja seda valitsus ranget järgis. Selle eest on vastutav ikka Vene Föderatsioon kui agressorriigi õigusjärglane. Kehtiv omandireformi aluste seadus kõneleb omandireformi eesmärgina ülekohtu heastamisest, represseeritud isiku seadus kõneleb ülekohtu leevendamisest ning sellest loogikast lähtudes maksti ka kirikutele toetust," ütles Reinsalu.

Ülekohtu heastamise toetuse maksmisega ei võtnud Eesti riik endale mitte mingisugust vastutust okupatsioonikahjude eest.

Edasi jätkeb Reinsalu võlakirjadest. "Naljakas on see, et Ligi ise viis 2013. aastal valitsuskabinetti ettepaneku, mille järgi tema enda allkirjastatud paberi järgi „tuleks pantkirjade ja kroonivõlakirjade lunastamise küsimus lugeda lõpetatuks nõuete aegumise tõttu ning EELK ja EAÕK sõja ja okupatsioonikahjusid on võimalik arvesse võtta täiendavate summadena neile eraldatavates sihtotstarbelistes toetustes, seostamata neid toetusi aegunud pantkirjade lunastamise nõudega“."

"Täpselt nii valitsus tegigi. Tõsi küll, alles viis aastat hiljem. Omandireformist tulenevat õiguslikku alust Eesti riigil neid võlakirju hüvitada pole ja seda riik ka kuskil ei mööna. Kuid moraalne ajalooline tõsiasi on olemas. Kui me seda ignoreeriks, siis eitaksime õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mida Ligi just praegu valitsusele ette heidabki. Toetus maksti välja tegevustoetusena ja toetuse maksmine omandireformi reservfondist on valitsuse subjektiivne otsus. On tõsiasi, et kirikutele kui organisatsioonidele sai okupatsiooni ajal osaks mitmekordne represseerimine, minu hinnangul pole valitsuse asi kirikutele ette kirjutada, mida nad selle rahaga teevad nagu Ligi nõuab," ütles Reinsalu.