REKLAAM: tarbimine sõltub vanusest ja sissetulekust, mitte rahvusest
Spetsialistide hinnangul alahindavad mitmed firmad vene klientide osa
Reklaamispetsialistide hinnangul alahindavad paljud firmad kaupu ja teenuseid reklaamides mitte-eestlaste osa, jäädes ilma potentsiaalsetest klientidest. Venekeelse raadiojaama Sky ja eestikeelse Sky Plusi eetriaega müüva Sky Media andmetel oli eestikeelse raadiojaama reklaamimaht aasta alguses 61 protsenti ja venekeelse oma 39 protsenti. Samas on kõigist Tallinnas elavatest 20-kuni 40-aastastest inimestest eestlasi vaid napilt üle poole.
Paljude kaupade ja teenuste osas moodustavad just inimesed vanuses alla 40 eluaasta põhilise tarbijagrupi, hoolimata sellest, mis rahvusest nad on. Kaupade ja teenuste tarbimine sõltubki eelkõige vanusest ja sissetuleku suurusest, mitte rahvusest või kõneldavast keelest.
Sky Media müügi- ja turundusjuhi Kadri Kaasiku hinnangul võib üheks mitte-eestlaste kõrvalejätmise põhjuseks pidada seda, et paljud firmajuhid pole teadlikud oma klientuuri demograafilisest koosseisust.
Turunduskeskuse müügidirektor Anu Saluste ütles, et venelaste kõrvalejätmist esines sageli veel möödunud aastal. “Viimasel ajal peetakse siiski meeles ka venelasi, sest nemad on reklaamile vastuvõtlikumad kui eestlased, kes mõtlevad enne kaua, kui ostu teevad,” märkis ta. Saluste lausus, et turu-uuringud, millele firma reklaamikampaania peaks toetuma, on Eestis veel algstaadiumis. “Keskmised ja väiksemad kui keskmise suurusega ettevõtted ei oska välja uurida, kellele tuleks reklaam suunata,” lisas ta.
Suur on ka meediaagentuuride tellitud ning ettevõtete poolt otse tellitud reklaami mahu erinevus. Näiteks Sky Media andmetel oli meediaagentuuride kaudu ostetud reklaami maht 54 protsendi ulatuses eestikeelne ja 46 protsendi osas venekeelne. Reklaamiklientide otse ostetud reklaami maht jagunes 69 protsendi ulatuses eestikeelseks ja 31 protsendi ulatuses venekeelseks. Sellise erinevuse põhjus on asjaolu, et agentuurid toetuvad enamasti uuringuandmetele, kuid ettevõtete puhul võivad mõju avaldada ka isiklikud eelistused.
Reklaamiagentuuri Intermaag projektidirektor Katre Kõvask ütles, et venekeelse tarbijani on ka raskem jõuda kui eestikeelseni, sest venekeelseid reklaamikanaleid on vähem. “Eriti raske on olukord televisioonis. Enne seebikaid näidatav reklaam ei jõua aga näiteks ärimeheni,” rääkis ta.
Kõvask märkis, et osalt on reklaami põhiraskuse suunamine eestlastele küll õigustatud, sest kogu Eesti elanikkonnast on eestlasi üle 60 protsendi.
Suured firmad teevad eesti- ja venekeelset reklaami paralleelselt, näiteks võib tuua Ühinenud Meiereide Milla piima reklaami või Leiburi käimasoleva reklaamikampaania.
Kõvask ütles, et Eesti reklaamiagentuuridele võib tekitada raskusi reklaamlause tõlkimine vene keelde. “Vahel pannakse eestikeelne lause ka vene lehte, lootuses, et sellest saadakse aru,” lisas ta.
Möödunud aastal investeerisid firmad Eestis ühe elaniku kohta reklaami üle 400 krooni. Selleks aastaks prognoosib Balti Meediateabe AS reklaamituru suurenemist kolmandiku võrra.
