Rekord: jaanuaris lisandus 1657 uut tööpakkumist
Jaanuaris registreerus 11 212 uut töötut ja arvelolek lõpetati 6 900 töötul. Uute registreeritud töötute arv oli jaanuaris kõrgem eelmiste kuude tasemest, samas oli suhteliselt kõrge ka arveloleku lõpetamiste arv. Jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek. Võrreldes varasemaga on oluliselt kasvanud palgatoetusega rakendunute arv.
Kuna uusi registreeritud töötuid oli jaanuaris rohkem kui eelmistel kuudel, siis kokkuvõttes kasvas registreeritud töötute arv jaanuaris rohkem. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli töötute arvu kasv siiski poole väiksem. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid 91 544 ehk 14 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas Eesti töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.
Jaanuari jooksul oli töötuna arvel kokku 97 391 inimest ehk üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Kõrgeim oli registreeritud töötus Ida-Virumaal (18,9 protsenti) ja madalaim Jõgevamaal (10,4 protsenti).
Jaanuaris arvel olnud töötutest olid 84 protsenti enne töötuna arvele võtmist töötanud (ülejäänud 16 protsenti näiteks olnud kodused, õppinud, olnud ajateenistuses jne). Veerand nendest, kes eelnevalt töötasid, olid töötanud valgekraedena, kolmveerand sinikraedena. Kõige suurem osa (28 protsenti) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest oli oskus- ja käsitöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Samuti oli suhteliselt suur osa lihttöölisi (19 protsenti) ja teenindus- ning müügitöötajaid (16 protsenti).
Jaanuari jooksul lisandus 1 657 uut tööpakkumist, mis on ligi 20 protsenti rohkem kui detsembris. Viimati lisandus kuu jooksul nii palju tööpakkumisi ligi kaks aastat tagasi. Kuu jooksul vahendas töötukassa kokku 3 005 töökohta. Neist töökohtadest 38 protsenti olid valgekraedele ja 62 protsenti sinikraedele. Seega oli valgekraedele mõeldud tööpakkumiste osakaal kõigist tööpakkumistest oluliselt suurem kui valgekraede osakaal eelnevalt töötanud registreeritud töötutest. Eelkõige ilmneb mittevastavus keskastme spetsialistide ja tehnikute puhul, kellele mõeldud tööpakkumisi oli 23 protsenti tööpakkumistest, kuid keda eelnevalt töötanud registreeritud töötute hulgas oli ainult 8 protsenti. Teistest halvemas olukorras olid oskus- ja käsitöölised (s.h. ehitajad), kellele mõeldud tööpakkumisi oli 15 protsenti, kuid keda töötuna arvel oli 28 protsenti. Kuigi teenindus- ja müügitöötajaid oli arvel suhteliselt palju, oli neile suunatud siiski ka suhteliselt suur osakaal tööpakkumistest (21 protsenti tööpakkumistest).
Tööturukoolitusel osales jaanuaris 2 929 töötut, tööpraktikal 962 töötut ja tööharjutusel 164 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 628 inimest. Ettevõtluse alustamise toetuse sai 68 inimest, kelle äriplaanide järgi luuakse kokku 115 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus jaanuaris tööle 205 inimest ja tugiisikuga 2 inimest. Tänu palgatoetusega töölevõtmise reeglite lihtsustamisele on oluliselt tõusnud palgatoetusega töölesaanute arv. Jaanuaris rakendus palgatoetusega rohkem inimesi kui 2009. aastal kokku. Kokku oli jaanuaris palgatoetusega töötamas 330 inimest.
Töötukassa maksis jaanuaris töötuskindlustushüvitist 31 867 inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 883 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 142,2 miljonit krooni. Ligikaudu 1000 krooni suurust töötutoetust sai detsembris 19 933 inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa jaanuaris 1 371 inimesele. Keskmine jaanuaris määratud koondamishüvitis oli 18 903 krooni ja hüvitise kulu oli 25,5 miljonit krooni.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa detsembris 374 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 26 826 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal jaanuaris 10 miljonit krooni.
