Rektor Peeter Kross püüab Concordiat
Krossi kaval naeratus tõmbub koomale, kui talle meenutada, et Audentes ei saanud sohu vajunud Concordia ülikoolil natist kinni.
Oleme pettunud jah, tunnistab Kross ausalt. Aga tõmbab siis näo uuesti laiale naerule, sest “alles täna hommikul rääkisin nendega” (2. aprillil – toim) ja “miks peaks üks suur pank tahtma Concordiat osta” (Läti Parex pank – toim). Nii või teisiti: Krossi plaanid Concordiaga on grandioossed, just sellest peab saama start eraülikoolide ühinemisele ja liitumistele. Kümne aasta pärast on Krossi nägemuse järgi eraülikoole Eestis kaks. Üks neist on Audentes Mainor.
Concordia libiseb käest?
##Eraülikoolide tippaeg oli aastal 2001 – kümme kooli. Poolteist aastat hiljem on neid järel kaheksa. Protsessid käivad, ütleb Kross. Kaks suuremat gruppi – EBS ja Audentes Mainor – on juba praegu olemas, lisaks “mõned teised koolid ja mõned väiksemad koolid”. “Ülikool peab olema majanduslikult kindlustatud. Seepärast ei näe varianti, et sel mängumaal tegutsevad paljud,” sõnab rektor ja tunnistab, et selles ametis protsesse tagant tõukab.
Mis asja selle Concordiaga Audentesel ikkagi oli? “Ütleme niimoodi, et me oleme kõrgharidusmaastikul pidevalt olukorda analüüsinud,” alustab Kross diplomaatiliselt. “Meil on oma strateegia ja visioon, kuidas peaksime välja nägema tulevikus.” Selles valguses ei ole Concordia tudengitele tehtud ettepanek pelgalt “palun tulge meile õppima,” vaid see on Audentes Mainori üks strateegilisi eesmärke.
“Concordia looks meile kanali kõrgharidusteenuse ekspordiks ette,” vihjab rektor välismaistele tudengitele. “Kui see nüüd suure tõenäosusega ära langeb, peame selle ise rajama.” Kross räägib, et hakkas upakil konkurendiga läbirääkimisi pidama sellest hetkest, kui pankrotilugu päevavalgele tuli.
“Ütleme niimoodi, et me oleks vajanud veel viit minutit, et käed kokkuleppele alla panna, kui laupäeval tuli teade, et nii Läti Parex pank kui ka Läti teine ülikool on valmis investeerima. Tõesti natuke kurvastab. Ootame ära. Ausalt öeldes, teades olukorda, mis seal pankrotipesas on, oleksin üllatunud, kui pank sinna investeerib. Aga maailmas on kõik asjad võimalikud,” mõtiskleb Kross pikalt ja aegamisi. Konkurent Susi hinnates on juhtimisguru Kross karm: alates loo ühesest hukkamõistust kuni vihjeni kümme korda odavamale ametirahale.
Pehme koondamine pole Eesti rida
90-ndate alguses, koondamiste hiigelajal, sai Peeter Krossi nimi tuntuks outplacementi maaletoojana.
Lahtiseletatuna tähendas see inimlikku vallandamist, näiteks koondatutele psühholoogilise abi andmist. “See pole mingi anekdoot, et töötaja loeb ühel hommikul e-mailist: homme ära enam tule,” ütles Kross oma intervjuus Päevalehele aastal 1999. Loomulikult see maksab, tõdes ta siis. Just see viimane on Krossi arvates põhjus, miks outplacementi kuus aastat hiljem eriti Eestis ei kasutata. “See on kallis ja üksikute suurte ettevõtete pärusmaa. Eestis sobib asjaajamine Eesti moodi,” ütleb Kross nüüd ja ei unista enam üleüldisest pehmest koondamisest.
Kuidas peaks soliidne koondamine välja nägema, küsis Krossilt kuus aastat tagasi reporter Piret Tali. Ja Kross vastas: “Juhil, kes töötajaga tegeleb ja kes on ta tööle võtnud, peab jätkuma sotsiaalset küpsust tööalane suhe ka lõpetada ning selgitada inimesele, et firma on talle tehtu eest tänulik. Seda ei saa delegeerida personalitöötajale. Kõik tuleb avalikult, selgelt ja asjalikult inimesele selgeks teha.”
Eestis lähenetakse sellisele filosoofilisele probleemile nagu töökoha kaotus liiga kergelt, märkis guru. Tööandjal on oma töötaja ees teatud vastutus ja soliidsed organisatsioonid teevad oma töötajate jaoks ikkagi palju rohkem, kui seadus ette näeb.
Pikk nimi tähendas pisukest koondamist
Kui Kross aasta tagasi liidetud Audentes Mainori ülikooli rektoriks tuli, tähendas pika ülikoolinime teke ka pisukest koondamist. “Vähe, siiski vähe oli neid inimesi, kel kahe kooli liitmisel lahkuda tuli. Tegime seda viisakalt,” vannub rektor Kross. “Aga tegime ilma outplacementita.”
EBSi juhtfiguur professor Madis Habakuk kirjutas Krossi 50. sünnipäeval: “Arvestades Peeter Krossi suurt juhtimisalast koolituskogemust, on seaduspärane, et just tema mõjutab outplacement- ja karjäärijätkuprogrammidega Eesti juhtimiskultuuri tervikuna.” 50 sai Peeter Kross kolm aastat tagasi. Krossi kunagine õpetaja Habakuk on seda meelt, et asjad, mida Kross-poiss ette võtab, lihtsalt õnnestuvad.
“Tema tugev perspektiivitunne seondub haruldase töövõimega. Lisaks sellele on ta suurepärane kolleeg, seda tänu aasta läbi kehtivale heale tujule ja muhedale naljameelele,” kirjutab professor.
”Kui tähistasime kateedris Peetri 30. sünnipäeva, kaldus jutt muude erialaste teemade kõrval karjäärile. Märkisin muuhulgas omalt poolt, et kõik karjääri puutuv on 50 protsenti puhas juhus,” meenutas tollasel juubelil kunagine kolleeg ja kaasvõitleja Raoul Üksvärav.
“Seepeale sõnas peo peasüüdlane talle omase maheda naeratusega: "Teate, poisid, uskuge või ärge uskuge, olen tänaseks saavutanud 100-protsendiliselt selle, mille kavandasin 20-aastasena. Ausõna!””
Kolleeg TTÜ päevilt, Kostel Gerndorf lisas: “Tuleb meelde, et Peeter valiti ühel aastal, vist 1972, Mister TP-ks (tööstuse planeerimine). Peeter üllatab hoolsuse ja põhjalikkusega. Hea kaaslane kõikjal, eriti peolauas.”
