Maksuameti peadirektori asetäitja Renditulu maksustamine sotsiaalmaksuga tuleneb praegu kehtivast sotsiaalmaksuseadusest. Järgmise aasta algusest kehtima hakkava sotsiaalmaksuseaduse alusel kuuluvad maksustamisele renditulud, millest on maha arvatud tulumaksuseadusega lubatud ettevõtluse kulud.
Kui rentnik on juriidiline isik, tuleb rendileandjale makstavalt summalt kinni pidada tulumaks viis protsenti.
Seaduse järgi makstakse sotsiaalmaksu üksikisiku ettevõtlusest saadud tulult, millest on maha arvatud ettevõtluse kulud. Ettevõtluse registreerimise kohustuse sätestab maksukorralduse seadus, mille järgi füüsilisest isikust ettevõtjad on kohustatud enne tegevuse alustamist registreerima end maksuameti kohalikus asutuses. Tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamisel on renditulu käsitlemine ettevõtlusest saadava tuluna üksikisikule vajalik, sest ettevõtlusega seotud kulud saab maha arvata ainult ettevõtluse tuludest.
Maksude tasumisest kõrvalehoidumisele järgnevad loomulikult ka sanktsioonid.
Tasumata maksusummale lisandub haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel trahv kuni poole tasumata või vähem tasutud maksusumma ulatuses.
Maksuametil on maksu määramise aluseks pangaasutustelt saadud informatsioon, rendilepingud, samuti rentniku andmed, kes on rendileandjale tasutud summad oma ettevõtluse kuludesse kandnud. Arvesse tulevad ka muud andmed, sealhulgas vihjed kolmandatelt isikutelt, kasvõi maksupetturist üürileandja naabrilt saadud informatsioon.
Kuna tänavu kehtivas sotsiaalmaksu seaduses puuduvad ettevõtluse kriteeriumid, tuleb iga juhtumit käsitleda eraldi.
Ettevõtlusega sidumata tulud maksustatakse ainult tulumaksuga. Nendest tuludest saab mahaarvamisi teha piiratud ulatuses: eluasemelaenu intressid, koolituskulud, pensionifondi osakud ja annetused.
