Enamikus Eestimaa asulates, sealjuures ka Tallinnas, maksab tsentraalsest katlamajast tulev toasoe tänavusel kütteperioodil juba üle tuhande krooni megavatt-tunnist. See aga tähendab, et mitmetoalise korteri kütmiseks võib talvel kuluda kolm tuhat krooni kuus. Loota, et küte oluliselt odavamaks läheb, on üsna asjatu.

Et tohutute soojaarvete all ägama ei peaks, on ainus väljapääs säästa küttekuludelt. Üht­teist saab ette võtta iga korteri elanik, ent on töid, mida tuleb teha terves majas.

Üle poole säästu

Enne korrusmaja põhjaliku ja kuluka renoveerimise kasuks otsustamist tuleks maja soojapidavust hinnata energiaauditiga. See annab põhjaliku ülevaate maja energiavajadusest, soojuskadudest jms. Audiitor annab juhised, kuidas maja soojakadusid vähendada.

OÜ Energiasäästubüroo nõuannete järgi renoveeris Lasnamäe korteriühistu aadressil Läänemere tee 33 kolm aastat tagasi oma üheksakorruselise maja. Selle tulemusena saavutati kuni 60 protsenti kokkuhoidu küttearvetelt. Korteriühistu esimehe Igor Komlevi sõnul näitas audit, et kõige suuremad olid soojakaod paneelide vahelt, samuti katuse ja akende kaudu, tasakaalust väljas oli ka maja küttesüsteem.

Maja renoveerimiseks võttis ühistu 15 aastaks poolteist miljonit krooni laenu. Selle summaga soojustati seinad, tehti katus korda, tasakaalustati küttesüsteem ning boonusena sai maja ka uue ja värske väljanägemise.

“Esimese kahe kuu jooksul, kui tubade keskmine temperatuur oli 22 kraadi, saavutasime 60 protsenti kokkuhoidu,” märgib Komlev. Elanike soovil tõsteti toasooja mõne kraadi võrra, mis viis säästu veidi alla – 50 protsendi juurde.

Et renoveeritud maja peab hästi sooja, lülitub küttesüsteem öösel kella ühest kuni viieni välja, mis omakorda vähendab küttekulusid. Majaelanike kommunaalarvetele lisab pangalaen iga kuu olenevalt korteri suurusest 130–180 krooni.  “Efektiivsem on renoveerida terve maja kui teha korda ainult küttesüsteem,” kinnitab Komlev veendunult.

Säästmiseks on nippe

Energiasäästubüroo juhatuse esimees Jaan Tepp soovitab enne põhjalikku renoveerimist tutvuda energiatarbe optimeerimise nippidega. Et energiat kokku hoida, tuleks paigaldada radiaatoritele termostaadid (see on võimalik juhul, kui hoone on ehitatud ühetorusüsteemilt ümber kahetorusüsteemile) ja soojuskulu kohalikud kalkulaatorid. Säästa aitab seegi, kui isoleerida põhjalikult kogu maja torustik ja tasakaalustada küttesüsteem, et vältida üle- või ebaühtlast kütmist.

Kui radiaatorile on paigaldatud termostaatventiilid, võimaldab see küttekulusid vähendada kuni kaheksa protsenti. Lisaks saab ruumi temperatuuri reguleerida soovitud tasemele.

Soojuskulu kohalikud kalkulaatorid aga võimaldavad korteriomanikel maksta tegeliku tarbimise eest. Üldkasutatavate ruumide kütmisele kuluv energia jagatakse sel juhul ära kõikide korterite vahel.

Energiasäästu ja mugavuse huvides on mõistlik öösiti ja sel ajal, kui keegi eluruume ei kasuta, temperatuuri alandada. “Kui lahkute elamust pikemaks ajaks, siis võite termoregulaatori julgelt miinimumi peale keerata. Toa sisetemperatuuri langemisel seitsme-kaheksa kraadini ventiil avaneb ja kaitseb sel viisil elamut külma ja niiskuse eest,” selgitab Tepp.

Ta rõhutab individuaalset kokkuhoidu võimaldavate meetmete kasutuselevõtu tähtsust, sest see paneb inimest mõtlema, kas ja kui palju tal sooja vaja on. “Kui elanikele teadvustada, et iga kraad pluss kahekümnest allapoole tähendab viis protsenti väiksemat küttekulu ja iga elaniku tarbimist on võimalik fikseerida, muudavad paljud oma tavapärast käitumist,” kinnitab Tepp.

Harva unustatakse kodust väljudes valgustid põlema, sest teatakse, et selle eest tuleb maksta. Sama tendentsi on Tepi sõnul märgata elamutes, kus kasutatakse individuaalset soojuse mõõtmist. Temperatuuri hoidmine tööl viibides, magades jms kuni viis kraadi tavapärasest madalamal annab kuu lõpuks elanikule märgatava rahalise säästu. Individuaalelamu soojuskulu tervikuna võib väheneda kuni kolmkümmend protsenti.

Muidugi on küttesüsteemil rakendatavad nipid asjatud, kui maja seintest ja akendest tuul pahinal läbi puhub.

Energiaauditiga saab selgeks, milliseid töid mis järjekorras teha ning kui palju see maksma läheb.

Uus hind

Tänavutalvised soojahinnad Eesti linnades

kr/MWh koos käibemaksuga

Põlva 1282

Haapsalu 918

Jõgeva 1293

Maardu 1490

Tallinn 1301

Rapla 1346

Pärnu 809

Narva 509

Allikas: konkurentsiamet