Raivo Vare, endine teede- ja sideminister
Ma ei tahaks tulevikus aset leidvaid võimalikke stsenaariume maalida, kuigi olen varem seda juba mõneti teinud.
Üks Eesti Energia volitatud esindajatest ütles täna (eile – toim.), et Narva Elektrijaamade vähemusaktsiate erastamiskõneluste katkemine ei oma mingit mõju elektrihinna tõusule.
Sellega on kõik öeldud, kes asjast vähegi aru saavad.
Endel Lippmaa, akadeemik
Narva Elektrijaamade erastamise näol oli seni tegemist sitika küpsetamisega tunamullusel tuleasemel ehk ma ei tahtnud vahepeal enam sellele asjale oma aega raisata. Mul on hea meel, et nüüd lõpuks on mõistusele tuldud.
Katelde renoveerimisega ei ole mitte mingisugust kiiret, ajaliselt ja sisuliselt ei kohusta enne aastat 2010 miski Eestit renoveerimistöid tegema. Seni tuleks teha hoopis põhjalikud analüüsid, ja lõpetada praegune raharaiskamine.
Aastaks 2010 tuleks valmistada ka analüüs, kumb on kahjulikum, kas tolm- või keevkihtpõletus.
Loomulikult on pankade huvi ehitada, sest see on neile kasulik. Samas näen selget huvide konflikti, kuna mõni Eesti Energia juhtidest on esindatud ka mõne panga nõukogus. Minu hinnangul pole suuri laene vaja, niisamuti kui sellest tulenevalt elektrihinna tõusu.
Mati Jostov, Eesti Põlevkivi juhatuse esimees
Narva jaamade renoveerimine tehakse nii või teisiti ära, töödki käivad juba.
Küsimus on selles, kellega koos protsessi rahastatakse. Selleks on samas mitmeid lahendusi.
Mina pean kõige õigemaks Narva jaamade liitmist Eesti Põlevkiviga, mille järel tekib konkreetne laenuvõimeline üksus, kus põlevkivienergeetika algaks põlevkivist.
