REPLIIK: Hinnatõus lämmatab

 (39)
REPLIIK: Hinnatõus lämmatab
Foto: Raivo Tasso

Viimasel ajal on järjest tulnud teateid, et hinnad tõusevad – kõige enam kõneainet tekitanud hinnaks arvatavasti leivahind. Samuti kerkib liha, õlle ja kohvi hind, energiast rääkimata.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov kirjutas oma arvamusartiklis, et ettevõtjad ei peaks kartma hindu tõsta põhjendusega, et soovitakse teenida suuremat kasumit. Ühest küljest on õige – ettevõtte eesmärk on teenida kasumit. Samuti saavad hinda tõsta vaid ettevõtted, mis pakuvad tarbijale midagi väärtuslikku, sest arvestades kõrget töötuse taset ja madalat tarbimist, on inimene ikka veel hinnatundlik. Toit aga on vältimatu kulutus.

Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et tööpuuduse ja aeglase taastumise oludes ei ole aga palgaralliks vajadust ega palganõudmistel erilist perspektiivi.

Aga kui palk ei tõuse ja toidu hind kerkib, kust peaksid vähese palgaga inimesed selle jaoks raha võtma? Üks tuttav, kes on eluaeg töötanud miinimumpalga peal ja sellest rahast ka poja üksinda üles kasvatanud, ütles, et tema enam viimased pool aastat pole sellise palgaga välja tulnud. Ometi on ta miinimumpalgaga hakkama saanud üle kahe aastakümne.

Eurostati andmeil on Eesti hinnatase 10-30 protsenti Euroopa keskmisest soodsam, samas kui näiteks Soomes on keskmine palk Eesti omast 3,7 korda kõrgem. Tõsi, väidetavalt jääb ka tootlikkus Euroopa keskmisele alla (Eesti tootlikkus on 67 protsenti Euroopa keskmisest), kuid see ei õigusta ikka kuidagi sellist erinevust. Ja see ei õigusta ka rahvast juhtivate inimeste suhtumist.