Reportaaž: reisijad toetavad bussijuhtide streiki
Teisipäeva varahommikul kell 6 on Elva raudteejaam veel üsna inimtühi. Neli pikka GoBussi kirjadega liinibussi seisavad kobaras, juhid istuvad ühes bussis soojas ja ajavad juttu, mõned neist tõmbavad tänaval suitsu. Olukord on rahulik, kätega ei vehita ja läbi ruupori valjuhäälseid loosungeid ei hõigata - vaid Transpordi ametiühingu Elva piirkonna bussijuhtide usaldusisiku Mihkel Tuule autol on kollane silt „Nõuame palka!“.
Kui kell on kümmekond minutit üle kuue libisenud, vurab raudteejaama ette veel busse.
Tuul arutleb meestega, kuidas streik võimalikult vähe reisijaid segaks. Bussijuhid teavad, et kõige enam reisijaid on bussil, mis väljub 6.20, kuid need inimesed jõuavad ka paarkümmend minutit hiljem väljuvale rongile.
„Väga palju kannatajaid ei tohiks olla, logistika on paigas,“ leiab Tuul.
Reisijad toetavad
Kogunevad ka mõned bussiootajad - inimesed on enamasti streigist kuulnud ja üllataval kombel ei panegi bussijuhtidele sugugi pahaks, et nad sel hommikul pisut hiljem tööle jõuavad. Inimestelt kuuleb, et need, kel tingimata oli vaja kuhugi täpselt jõuda, on ilmselt oma õigeks ajaks tööle jõudmise muul moel kindlustanud.
Tuletõrjuja Margus, kes sõidab tööle Võnnu tuletõrjedepoosse, ütleb kohe, et kui ei peaks tööle minema, siis ühineks streikijatega. „Midagi pole teha, tuleb vähemalt üritada sõna võtta,“ leiab Margus. „Midagi kaotada ka pole.“
Tuletõrjuja toob välja, et kollektiivselt välja astudes on suurem tõenäosus ka midagi saavutada ning et ka neil on samad probleemid, kuid seadus keelab streikida.
Kaks vanemat daami ütlevad, et kuulsid streigist eelmise päeva uudistest ja olid selleks valmis. „Ehkki jääme tööle hiljaks, mis siis, toetame neid täielikult,“ ütlevad daamid. „Nad nõuavad ju isegi vähe, vaid kümme krooni tunnist juurde.“
Üks daamidest ütleb, et tema on pensionär, pakib Nõo kommivabrikus komme ja tema tööd see ei sega, kui ta natuke hiljem tööle jõuab.
Bussi ootav Elvas töötav raamatupidaja Lea, kes sõidab pojaga Tartusse operatsioonile, ei pane samuti pahaks, et bussid seisavad. Vastupidi, ta tuleb tublidel meestel lausa kätt suruma.
„Tuleb lihtsalt aru saada,“ räägib Lea. „See palk on ju niivõrd väike, inimesed teevad ületunde. Kui lööd naela viltu seina, siis ei juhtu midagi, kui aga reisijatega midagi juhtub...“.
Kümme tuhat kätte
Streigiga on aga meestel tõsi taga – 7000-8000 kroonine palk, mille hulka on arvestatud ka lisatasud, ei ole enam mehe vääriline. Mehed ei taha rääkida tunnitasust, nad tahavad iga kuu saada 10 000 krooni puhtalt kätte. Praegu teenivat niipalju vaid need, kes teevad hulgaliselt ületunde, ehk nn kolmesajatunni mehed.
„Raha ei ole! Vaikides me tasu juurde ei saa,“ ütleb staažikas bussijuht Endel Tammekand ja lisab, et peab veel töölkäimiseks oma taskust iga kuu poolteist tuhat krooni välja käima. „Minu kodu juurde buss ei käi. Iga päev sõidan oma autoga 17 kilomeetrit siia ja tagasi - see on mu eralõbu. Me ju ei peaks selleks lausa GoBussiga abielluma, et saada siis palka koos igasuguste armurahadega.“
Firmapoolsetest soodustustest rääkimine veab meestel suu muigele. Neid polevat rohkem kui vaid üks tualett Tartu bussijaamas, mida nad saavad tasuta kasutada.
Selleks, et üldse tööle jõuda, tuleb maamehel tavaliselt ise kohale sõita. Bussijuhil peab olema selleks auto. Tõsi, ka bussiga saaks, isegi piletit ei pea ostma, kui töötõendit näitad. Ainuke viga on selles, et hommikul kella nelja paiku, kui bussijuhil on vaja tööle tulla, bussid veel ei liigu ja nii hilja kui mehed lõpetavad, enam ei liigu. Nii ööbitaksegi sageli Elvas, mõne tuttava juures või sõidetakse oma autoga tööle ja tagasi.
Ööbijad
Mihkel Tuule sõnul on Elva piirkonna bussijuhid eriolukorras, sest on nii öelda ööbijad, kuna bussid pargitakse öösel Elvasse ja mehed vastutavad täielikult, et need ka rasketes oludes, näiteks talvel käreda pakasega käima läheksid ja õigeks ajaks liinile jõuaksid.
„Ja nüüd tehti meile sihuke jutumärkides palgatõus, millega tegelikult kaotasime palgas 2000 krooni,“ ütleb Tuul. „Sest tunni hinnet natuke tõsteti, ent muud tasud võeti maha, samas pandi liinid kiiremaks.“
Tuul näitab oma palgalehti, kus selgub, et augustis töötatud 168 tunni eest on ta kätte saanud 8600 krooni. Septembris, kus palk pidanuks hoopis kõrgem olema, sai ta 176 tunni eest aga täpselt 2000 krooni vähem.
„Juhtkonnapoolne suhtumine on selline, et hoida meid kogu aeg negatiivses pinges, ühtegi tunnustust pole, isegi juubelipäevad unustatakse ära,“ räägib Tuul. “Staažirahasid ei maksta, maha võeti ka nn lähetustasud. Pühad on meil tavalised tööpäevad, mis näiteks Soomes on topelt tasustatud.“
Väsinud juht on ohtlik
Enamus mehi, kellega streigi ajal juttu ajame on keskeas ja vanemad, üks juhtidest koguni üle 70. „Meie tööpinge on küllalt suur selle palga juures,“ räägib pika staažiga bussijuht, Rõngus elav Väino Hiiepõld. „Ega inimesed ka sellest väga aru ei saa. Iga tühja asja pärast helistatakse ja meie peale näidatakse näpuga.“
Tammekand aga räägib, et just tänu nendele nn kolmesajatunnimeestele ei ole saanud ka palgatõusu läbi viia. „Ja ega need kolmesajatunni vennad on ohtlikud. Kujutage ise ette, mees on magamata? Kell kuus läheb ja õhtul pool kaksteist tuleb. Ja nii iga päev, 16 tundi järjest. Milleni see viib? Bussijuhid surevad rooli taha ära.“
Kurdetakse, et palgaarvestus on GoBusis aetud niivõrd segaseks, et tavainimene, ei saagi enamasti aru, mis siis on põhipalk, mis preemia, mis lisatasu. Tunda annab see puhkuserahades ja pensionis. Bussijuhid nõuavadki just põhipalga tõusu.
„On mõttetu rääkida kõikidest lisatasudest ja maksudest ja keskmisest palgast. See on absurd. Kui suurema omaniku palk jagada ära saja mehe peale, siis tuleb välja, et mehed saavad nii kõrget palka, et polegi mille kallal nuriseda,“ selgitas Tammekund.
Kaks ametiühingut
Tuul peab väga viletsaks ka GoBussi sisekliimat, mis on kõike muud kui kollektiivi ühte liitev.
„Pärna poliitika tulemusel on meil kaks ametiühingut,“ räägib Tuul. „Meie kuulume ETAsse, ent on ka GoBusi sisene nn Pärna ametiühing, mis on sõlminud kollektiivlepingu, kus on vaid ümmargune jutt. Midagi töölise kaitseks, millele tugineda, et saaks palka juurde küsida või tingimusi parandada, see ei sisalda. See on nii ainult Tartus, mujal ei läinud see läbi.“
Tänastel GoBusi jaoks segastel aegadel olevat juhtkonnasõbralik palgaline ametiühingujuht ka ise koondatud ja pidavat minema Soome bussijuhiks.
Praegu Valgas toimuva kohta on meestel vaid üks hinnang, et ilma maksmata pole võidetud ühtegi liiniveo konkurssi ja pole need kusagil mujal ka teisiti.
Esimene buss läheb Elvast liinile kümme minutit enne ametliku streigiaja lõppu. Konguta poole. Mehed ütlevad, et sealkandis käib busse lihtsalt niigi väga vähe ning et uuele liinile jõudmiseks, peab lihtsalt veidi varem välja sõitma. Ülejäänud seitse bussi sõidavad peatustesse kell 7.
Hoiatusstreik on lõppenud, kuid mehed on täis otsustavust jätkata streikidega kasvõi iga päev, kui palgaküsimuses lahendust ei tule. Ja tundub, et neil on tõsi taga.
