Reportaaź: Sadamatöölised: „Varsti teenime vähem kui naised!”
Möödunud reedel rahvusraamatukogus peetud Venemaale ümberasumise foorumil nõuti Leningradi oblasti liitmist föderaalse ümberasujate programmiga, mis viiks venelastest sadamaspetsialistid ja ehitajad Eesti naabrusse rajatavasse Ust-Luga sadamasse. „Kutsume Venemaale ennekõike need, kes pole Eesti oludega kohanenud,” selgitab oma nägemust Venemaa esindaja, kes soovib, et jutuajamine oleks eraviisiline. „Ümberasumis-programm on kasulik nii Eestile kui ka Venemaale, sest õnnestumise korral ei pea kumbki pool enam tegelema nende inimeste rahulolematusega.”
Venemaa saatkond annab enneolematule tööjõu värbamise kampaaniale igatahes võimsa avalöögi. Suursaadik Nikolai Uspenski tunnistab, et tema ootas vaid ligi 300 osalejat. Keskpäevaks pole raamatukogu riidehoius enam ühtegi vaba nagi, sest saadiku ennustusest vähemalt kaks korda suurem publik on tulnud kuulama, millistel tingimustel ajalooline kodumaa neid oma rüppe tagasi kutsub. Enamasti pole kokkutulnute rahulolematus seotud vene keele ja koolide hävitamisega ega venelaste esmajärjekorras vallandamisega, mida heidab konverentsil Eestile ette tuntud vene natsionalist Juri Mi‰in. Inimesed soovivad leida praegusest tasuvamat tööd. Konverentsi on tulnud kuulama perekondade esindajad, et tagasipöördumise tingimusi õhtul köögilaua ääres kaaluda. Kuid tulnud on ka terveid ehitusbrigaade, valmis asjad kohe ja ühiselt kokku pakkima. „Võimalikult kaugele siit,” hüüab üks ehitusbrigaadi liige pärast konverentsi. „Eestis on ehitamisel päris lõpp käes.” Kuid Eestist võimalikult kaugele lendamisele paneb piiri sobivate maandumisradade vähesus. Raamatukogu koridoris nõutult seisvad ehitusmehed on juba enne seda konverentsi mujalt Venemaalt tööd otsinud, ka ümberasumisprogrammi raames. Konverentsisaali seinal ripuvad Kaliningradi oblasti tööpakkumised, mis lubavad näiteks maalrile 13 000-kroonist palka. „Kui sõidad kohale, siis selgub, et makstakse kolm korda vähem,” kurdab üks ehitaja. „Eesti miinimumpalga pärast pole mõtet siit ära sõita.”
Taevamannat loota ei tasu
Neljandat aastakümmet käivad Andrei ja Dmitri töötavad ühes Muuga sadama terminalis masinajuhtidena. Nad oleksid valmis kohe mõnda Venemaa sadamasse kolima, kui sealne tööandja maksaks neile 30 000-kroonist kuupalka, mida nad eelmisel aastal Eestis said. Kaliningradi oblasti vastav tööpakkumine on ligi 3,5 korda väiksem. „Uurisime Ust-Luga söeterminali töö kohta, kuid seal makstakse näruselt,” tunnistavad mehed. „Kuid praegu lähevad meie palgad Eestis nii kiiresti alla, et kardame varsti vähem teenida kui naised.” Mitmed konverentsil osalejad tunnistavad, et nad ei taha tegelikult Eestist kuhugi minna. „Mina loodan, et siin Eestis läheb ikka paremaks,” ütleb Ruslan (45). „Oleme naisega viimastel aastatel sageli Venemaal käinud ja ka seal elavad inimesed halvasti. Kes ikka käed rüpes istub, ega sellele taevamanna sülle ei kuku.” Uudishimu on toonud konverentsile prügiveofirma Delujan jakiga 57-aastase Anatoli.
„Mina ei kavatse ümber asuda, kuid loeb seegi, kuidas siin asjad lähevad,” selgitab ta. „Kui hakatakse näiteks keeleeksamitega hapnikku kinni keerama ja tööd ei ole, siis mine sa tea.” Anatoli arvates suruvad riigi-asutused keelenõudeid karmimaks, et vähendada venelastest spetsialistide konkurentsivõimet tööturul. Elektriinseneri haridusega mees avaldab veendumust, et peab erialase töökoha asemel prügifirmas töötama just keelelise tõrjumise pärast. „Hakake parem lastele kohe lasteaias eesti keelt õpetama, kuid jätke vanemad inimesed rahule,” soovitab Anatoli. Venemaa kavatseb täita 45 000 vakantset töökohta nn kaasmaalastest ümberasujatega. Vähemalt olid need töökohad vakantsed 2006. aastal, kui toonane president Vladimir Putin ümberasumisprogrammi välja kuulutas. Praegu jälgib Vene meedia ettevaatlikult viimastel kuudel koondatud paarisaja tuhande inimese käekäiku. Kuid arvestades asjaolu, et majanduse tõusuaastatel vahetas Venemaal igal aastal töökohta paar miljonit inimest, ei pruugi esimesed kriisivallandamised ümberasumis-projekti kõigutada. Putini kava näeb ette, et järgmise nelja aasta jooksul peaks koos pereliikmetega igalt poolt maailmast ümber asuma ligi 200 000 inimest.