Euroopa Liit arutab, kuidas tugevdada finantssektori järelevalvet pärast seda, kui skandaalid Eestis, Maltas, Lätis, Küprosel ja Hollandis paljastasid riikide järelevalveorganite aegluse rahapesule kaasa aidanud või seda mitte takistanud pankade vastu tegutsemisel.

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis on hoidunud seadusemuudatuste pakkumisest, aga ta kordas mai algupoolel võimalikke ettepanekuid finantskuritegude vastu võitlemiseks, mille hulgas võiks olla järelevalvevolituste üleandmine riikide organitelt Euroopa Liidu organile.

Teisipäeval toimunud liikmesriikide rahandusministrite kinnisel videokonverentsil olid kolme osa võtnud ametniku sõnul selle plaani vastu Eesti, Ungari ja Tšehhi. Põhjusi, mis need riigid esitasid, Reutersi allikad ei öelnud.

Reuters märgib, et Eesti on olnud Euroopa kõige hullema rahapesuskandaali keskmes. Meedia paljastused käivitasid 2017. aastal juurdluse 200 miljardi euro väärtuses kahtlaste maksete kohta läbi Danske Banki pisikese Eesti haru aastatel 2007-2015.

Eesti valitsusametnik ütles Reutersile, et Eesti ei ole veel otsustanud, kas Euroopa Liidu järelevalveorganit toetada.