Revolutsioon: 1250 taksot ründavad kullerteenuste turgu
„Kullerteenuse väljaarendamine on meie jaoks olnud järgmine loogiline samm, kuna paljud 1250st meie taksobaasis olevast taksodest seisab tööpäeviti pooljõude, rohkem tööd on neil õhtuti ja nädalavahetustel. Nii hakkasimegi juba jaanuarist looma tarkvaralahendust, mis võimaldaks tavareisijate puudumisel taksodel vedada laiali pakke,“ selgitas Taxigo kaasasutaja ja juht Eduard Dubrovski. „Taksode eelis klassikaliste kullerfirmade ja ka eravedajate ees on nende suur hulk ja logistline paiknemine, mistõttu suudame pakke liigutada kiiremini kui enamus kullerfirmasid.“
Taxigo juhi sõnul on praeguseks Taxigo Kulleri teenust testitud veidi enama kui kümnekonna ärikliendiga, ning peagi ollakse valmis teenust ka kõigile tavainimestele avama. „Pudelikaelaks on praegu taksojuhtide koolitamine, oleme praguseks koolitanud välja veidi üle 200 juhi, koolitused toimuvad iga nädal. Neil tuleb õppida kasutama äppi, saada aru, kuidas käib klientide teenindus ja pakkide vormistamise külg. Kuid juba praegu võib öelda, et oleme tabanud suure nõudlusega turgu.“
Kui praegu veavad Taxigo äpiga sõitvad eri firmade taksod pakke laiali anonüümselt ehk näiteks restoranist sushikomplekti tellinud inimene ei tea reeglina, kas paki toob kohale restorani enda autojuht või hoopis takso, siis juba lähiajal kavatseb Taxigo pakkuma hakata ka inimeselt inimesele kullerteenust. „See tarkvaralahendus on valmis aga hetkel peidetu Taxigo äpis. Tahame olla kindlad, et juhid saavad hakkama ja siis avame teenuse ka kõigile inimestele. Põhimõtteliselt saab siis igaüks kõrvuti taksoreisidega samast äpist tellida paarikümne minutiga omale teisest Tallinna otsast toitu, saata raha, tellida koju jäänud võtmeid, vm. Lähim takso tuleb ja teeb töö ära, omades sealjuures materiaalset vastutust,“ rääkis ta.
Iga inimene võib saada pakivedajaks
Dubrovski sõnul ei kavatse aga Taxigo tulevikus pakijagamist piirata taksodega, vaid avab sama teenuse ka kõigile neile inimestele, kes soovivad ühest linna punktist teise liikudes kellelegi paki ära viia. „Tean, et Eestis on pakiveo jagamisteenust arendamas juba mitmed startupid, kuid kuigi meil on ka see lahendus juba lõplikult valmis, lükkame teenuse enda avamise aasta lõppu või 2017. aasta algusesse,“ rääkis Dubrovski. Tema ütlusel pole tarkvara seisukohast vahet, kas pakk viiakse ära taksoga, eraautoga, jalgrattaga, trollibussis või rulatades. Oluline, et paki kandja võtab omale materiaalse vastutuse ja et kauba tellijal oleks võimalik tema liikumist internetis jälgida ning ennustada ette ka kohalejõudmise aega. Ainus erinevus on Dubrovski sõnul, et taksodega saab vedada peaaegu igas raskuses ja suuruses pakke, käekotis ja rulaga vedamine seab piirid nii teenuse kiirusele kui paki suurusele, kuid selle kasuks räägib samas odavus. „Kui taksod veavad pakke Tallinnas keskmiselt kuue euro eest umbes 20-30 minutiga, siis samal suunal liikuv pensionär või tudeng võib sama töö ära teha pooleteise tunniga paari-kolme euro eest. Kindlasti leidub inimesi, kes aeg-ajalt omale pakkide laialivedamisega lisaraha hakkavad teenima,“ lausus ta.
