Revolutsioon tõstab Eesti kino toidupoega sama katuse alla
Kino kavatsevad rajada Ülemiste keskus Tallinnas ja Port Artur Pärnus. Tallinna Järve keskuse juhid on kino rajamist arutanud, kuid majanduskriisi tõttu mõtte kõrvale pannud. Kinoärist ei räägita üksnes nendes kaubanduskeskustes, kus napib ruumi või fantaasiat. Tulevikus napib nendes keskustes ostjaid.
Vene revolutsiooni juht Vladimir Lenin uskus, et filmikunst määrab töölisklassi meelsuse. Varsti määrab kino olemasolu selle, mis kaubanduskeskusse eestlased oma nädalalõpu sisseoste tegema lähevad.
„Uuringud näitavad, et kaubanduskeskustes asuvatesse kinodesse siseneb 80% inimestest kino uksest ja kaubanduskeskuse poolele väljub pärast seanssi 40% vaatajatest,” ütleb Forum Cinemase juhatuse esimees Aldo Tammsaar. „Kuna sünergia just selles suunas toimib, siis on arusaadav kaubanduskeskuse arendaja soov endale kino saada.”
Cinamoni kino avamine Tallinnas Solarise keskuses tõi Eesti kinoärisse revolutsiooni, mis määrab edasise arengusuuna. Mitu aastat tagasi rajatud Forum Cinemase Astri kino Narvas ja Tartu Tasku Cinamon asuvad samuti kaubanduskeskustes, kuid nad ei ole määranud tööstusharu arengut, sest lõviosa rahast liigub Tallinnas.
Leedus ja Eestis kummaski kahe ja Lätis ühe kinoga opereeriv Cinamon Group kuulub Eestis registreeritud ettevõtetele, kellest suurimat osalust valdab AS Gild Fund Management.
Tallinn mõjus enne Solarise keskuse avamist Euroopa keskuste kõrval mahajäänud kolkana, kus polnud osatud teenuste-kaupade äri ja elamustega kauplemist teineteisega siduda. Tänu naeruväärsele Borati filmile mõtleb eestlane Kasahstanist üleolevalt, kuid Solarise-sarnane kaubandusformaat töötab nii Almatõs kui ka Astanas juba aastaid.
Forum Cinemas tegutses kuni eelmise aastani Tallinnas kinokuningana, kogudes üht Euroopa kõrgemat piletihinda. Mullu maksis ette-võte ära Coca-Cola Plaza ehitamiseks võetud laenud. Ettevõtte juhile, Eesti kinoäri suurele mehele Aldo Tammsaarele mõjus Solarise Cinamoni kino nagu hella kohta tekkinud koeranael. Konkurent rikkus peo ära, sest mõttes juba söödud torti tuleb hakata ümber jagama.
Forum Cinemas kuulub Soome juhtivale kinoettevõttele Finnkino, kes tegeleb Eestis nii filmide levitamise kui ka kinosaalidega opereerimisega. Kolmandik Finnkino sissetulekust Eestis laekus filmide levitamisest ettevõttest Forum Cinemas Home Entertainment, kaks kolmandikku Forum Cinemase kinosaalidest. Mõlemal ettevõttel oli eelmisel aastal oma turusektoris ligi 80-protsendine osatähtsus.
Euroopa ühte suuremasse meediakorporatsiooni Sanoma OY kuuluv Finnkino tõenäoliselt Tammsaarele Eestisse uute kinode ehitamist ei luba, sest nüüd on saabunud aeg varem paigutatud raha kuhjaga tagasi teenida. Ühe kinosaali rajamine on kallis lõbu. Korralik kino vajab ligi 3000 ruutmeetrit pinda ja ühe kinosaali sisustus maksab ligi 4 miljonit krooni.
„Eesti turg on väga väike ja Eesti majanduse olukord pole hea,” ütleb Finnkino tegevdirektor Liisi Jauho.
Selle avala ja rõõmsameelse soomlanna isik mõjub kõnekamalt tema tagasihoidlikest sõnadest. Jauho juhtis aastaid Tallinnas Prisma Peremarketi kaupluseketti, seejärel suuri kaubandusettevõtteid Helsingis. Jauho-suguse jaekaubanduse tippasjatundja määramine rahvusvahelise kinofirma ettotsa tähendab ennekõike seda, et praeguses ärikontseptsioonis lahutab kino ja supermarketit üksnes eskalaator.
Kõrvalteel kihutamine
Tammsaar seisab uhke, mugava ja ülimalt heas kohas asuva Coca-Cola Plazaga kinoäri arengu peasuunast kõrvale jääval harul. Kõrvalteedel kihutamine on aga alati seotud riskiga.
„Kõik need 17 aastat (niikaua on Tammsaar Eesti kinoäris tegutsenud – toim) on lugematu arv kaubanduskeskuste potentsiaalseid arendajaid teatanud, et sooviksid ka kino avada. Kui aga investeeringutele on tõsiselt otsa vaadatud, on see mõte paraku eos kustunud,” lausub Tammsaar. „Hea kino rajamine on spetsiifiline ja kallis ettevõtmine, selleks on peale soovi ja raha vajalik ka oskusteave ning kogemused. Vastasel korral ei jää ei laed ega ka vaatajad pikemaks ajaks kinos pidama.”
Tammsaar vihjab õnnelikule õnnetusele, kui Cinamoni kino lagi pärast avamist eelmise aasta lõpus inimtühjas saalis robinal alla sadas.
Eesti kinoäri käekäik ei toeta Tammsaare ja Jauho sõnades peituvat pessimismi. Samal ajal kui Eesti majandus kukkus ligi 15 protsenti aastas, on kinoäri kasvanud viimasel neljal aastal 2–3 protsenti aastas. 2006. aastal tegi filmide levitamise äri isegi ligi 40-protsendise hüppe.
Kirjeldatud aastate jooksul ei toimunud äris endas ühtegi sisulist muudatust, kui mitte arvestada popkorni läbimüügi oletatavat kasvu. Nüüd aga seisab vaataja rinnutsi kahe vapustava muudatusega: kolmemõõtmeline film pakub illusiooni, et vaataja saab möirgavat dinosaurust silitada, ja pärast seanssi pääseb ta ilma jäitest koristamata tänavatel koperdamata nii kohvikusse kui ka toidupoodi.
„Kino elab praegu üle väga häid aegu,” ütleb Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits. „Coca-Cola Plazas võib ilma piletita jääda.”
Saale tuleb juurde
Ülemiste keskusse kavandatakse paari-kolme aasta peale ette vaadates kino arvestusega, et Tallinna-suguses linnas võiks olla praegusest kaks korda rohkem kinosaale – üks saal iga 10 000 elaniku kohta. „Meie idee on tuua kinod välja kesklinnast, kus juba praegu on väga raske parkida,” selgitab Pärnits. „Meie ehitame saalid ja anname need operaatorile rendile. Eestisse võib oodata uueks kinooperaatoriks kedagi väljastpoolt praegust Balti turgu – mõnda suurt Saksamaa kinoketti.”
Pärnu Port Arturi portfellis ootab head aega 90 000-ruutmeetrine jõeäärne kaubanduskeskus, mille üheks peamiseks meelelahutusasutuseks saab kuue–üheksa saaliga kino. „Turist sõidab meie juurde kas auto või jalgrattaga ning leiab ühe katuse alt nii hotelli, kino, kaubanduse kui ka muu meelelahutuse,” lausub Port Artur Grupi juhatuse liige Viljo Vetik.
„Turu suurust arvestades võiks Tallinnas ruumi olla veel ühele multipleksi tüüpi kinole,” ütleb Cinamon Groupi juhataja Kristjan Kilp. „Kahjuks ei ole enamus Eesti linnasid kobarkinode jaoks piisavalt suured, mistõttu ei näe me hetkel võimalust, et neid lähiajal teistesse linnadesse juurde võiks ehitada.”
Praegused Eesti kinomehed peavad uue, kolmanda operaatori turule tulekut võimatuks, sest hindavad Balti riikide turgu liiga väikeseks.
Pigem peegeldub selle taga hirm tordi ümberjagamise ees. Cinamoni tulek lõi piletite hinnad Tallinnas nii kõvasti alla, et kui varem pääses õhtul kinno 100–120 krooniga, siis nüüd maksab kinopilet hulgi ostes 50 krooni. Eesti keskmine kinopileti hind langes eelmisel aastal 66 kroonini võrreldes 2008. aasta 70 krooniga. Turu valitseja Forum Cinemas selgitab, et laenukohustuste täitmine võimaldas hinda alandada. Kinokülastaja aimab aga Cinamoni laienemise mõju.
Nüüd soovivad aga nii Forum Cinemas kui ka Cinamon hakata pileti hinda taas üles kerima. „Arvestades kino opereerimiskulude taset ning tarbija ostujõudu Eestis, on mõistlik õhtuse kinopileti letihind 80–100 krooni vahel,” selgitab Kilp. „Ma usun, et sellele tasemele jõuame varem või hiljem tagasi.”
Kolmas kinooperaator purustaks kiire hinnatõstmise lootuse. Või vastupidi: kiire hinnatõus looks soodsa pinnase kolmanda operaatori tulekuks.
Kinode okkaline tee
•• Vaatamata lummavale ärilisele ettekujutusele läheb kinode võidukäik Ida-Euroopas üle kivide ja kändude.
•• Rohkem kui kolme miljoni elanikuga Budapestis ehitati sajandivahetusel kaubanduskeskustesse kokku üheksa kobarkino. Neist töötas kasumlikult üks ja viimasena valminud kino jäetigi avamata. Riias ja Vilniuses on juba ehitatud kaubanduskeskused, mille kinosaalidele ei leidu operaatorit.
•• Ebaõnnestunud kinode taga peitub ekslik turuhinnang, kuid ka asukohamaa elanike kesised sissetulekud.
•• Kui Leedus ja Lätis kinoturg eelmisel aastal vähenes, siis Eestis toimus paariprotsendine kasv.
Kino tuleviku määrab ruumiline pilt
•• Maailma filmitööstuse märksõnaks on digitaliseerumine ja 3D-tehnoloogia, mis tähendab ruumilise pildi edastamist.
•• 2010. aasta jooksul jõuab kinodesse üle tosina 3D-filmi, mida on poole rohkem kui eelmisel aastal. 3D-filmid annavad kinooperaatoritele tugeva tõuke seadmeparki täiendada, sest „Avatari”-suguseid filme ei ole vanade projektoritega üldse võimalik näidata. Vaatamata tehnika kõrgele hinnale – üks projektor maksab ligi miljon krooni – vahetavad digitaalsed seadmed praegused 35 mm projektorid viie kuni kümne aasta pärast välja.
Kommetaarid
Mikk Rand,
filmilavastaja ja produtsent
Poole aasta pärast tuleb kodutehnoloogia turule ruumilise pildiga televiisor. Ruumiline kino pole enam tundmatu suurus, kuid ruumilise pildi koju jõudmine vähendab järjekordselt tarvidust kinode järele. Kaubanduskeskused on juba ammu tõusnud noorte kokkusaamise kohana kinode konkurendiks, mistõttu kaubanduskeskuste sidumine kinovõrguga on väga loogiline sihtgrupi jagamise moodus.
Kinode edaspidise ellujäämise tagab oskus laiendada oma kinoruumide kasutusampluaad. Pean silmas, et lisaks filmide levikule korraldataks seansse mitme kasutajaga mängudele ja ruumiliste etenduste ülekandeid. Neid on korraldatud juba Eestiski, andes ka meie inimesele võimaluse osa saada maailmalavadel toimuvast.
Niisiis, kinod jäävad lähima kümne aasta jooksul ellu vaid muutes oma kontseptsiooni multipleks-kinost multitask-kinoks. Kino olemus – edastada monteeritud ja kaameravahetuslikku pilti – jääb alles.
Kui tehnoloogia arenguga kaasa ei minda, siis Eesti kultuur Euroopa kontekstis marginaliseerub, sest kino on kõige enam rahvuslikke piire ületav ja samal ajal kõige enam masse mõjutav kunstiliik.
Karlo Funk,
Eesti filmi sihtasutuse peaekspert
Kino on suunatud uudsusejanusele publikule, kes tahab uusi asju siin ja kohe. See seletab, miks Tallinn ja Tartu hoiavad Eesti kinonduses võtmekohta – mujal Eestis ei ole nii palju noori ja erksaid inimesi. Isegi riigi toel näib tänapäeval ebatõenäoline, et kusagil maakohas hakataks näitama kino kahekümnele inimesele 500-kroonise kassaga.
Kinno tulevad inimesed, kes pole nn impulssostjad. Nad jälgivad reklaami ja pärast filmi vaatamist osalevad mõttevahetuses.
Ma ei usu, et uute kinode juurdetulek tooks näiteks Tallinnas vaatajaid juurde. Samas pole kinokülastajatel kahju, kui 15 aastat monopoolset seisundit nautinud Forum Cinemas kaotab vaatajaid.
Uus kolmemõõtmelise pildi 3D-tehnoloogia tugevdab vaieldamatult kino positsiooni. Kuid suure tõenäosusega saavad kinod oma tehnoloogilist eelist nautida vaid ligi aasta jooksul. Isegi Eestis on 3D-pildi vaatamine kättesaadav, kuid kodukasutajatele mõeldud lahendused tulevad nüüd väga kiiresti järele.
