Riias toimunud Balti mere regiooni e-äri foorumil kül-vasid piirkonna majandustipud ning valitsusjuhid hoolimata lõhkenud e-mullist uue majanduse optimismi.
”Meedia on viimastel kuudel jätnud mulje, nagu oleks digitaalne revolutsioon ja internet surnud,” rääkis Soome TietoEnator president Matti Lehti. ”See pole aga tõsi, kuna dotcomide pankrotid ei tähenda seda.” Lehti sõnul on lihtsalt igal revolutsioonil ohvrid.
Riia kolmepäevast e-majanduse foorumit ilmestas eeskätt ulatuslik esinduslike esinejate paraad, kelle põhiliseks ees-märgiks oli kinnitada, et Balti regioon on oma infoühiskonna püüdlustes õigel teel ning veel edukam saab olla koostööd tehes. Foorumil esinenud tippjuhid jäi samas oma sõnavõttudes üldiseks, korrates põhitõdesid, ja ebakonkreetseid vastuseid andes. Küll kumas läbi sõnavõttude ohtralt Eesti innovatiivsuse kiitmist ning esirinda paigutamist elektroonilises äris.
”Interneti levik on hoolimata kõigest jätkanud kasvamist, aastas kasutajate arv keskmiselt kahekordistub,” rääkis Oracle-i asepresident Sergio Giacoletto. Tema hinnangul pole kunagi olnud internetist kasumi saamiseks paremat aega kui praegu. ”Eeskätt on eelises Balti regiooni riigid, kuna just internetipangandus on siin enam levinud kui mujal.”
Oracle kirjutas augustis Islandi rahandusministriga alla lepingule, mille mastaapsus ületab saareriigis selles vallas enne nähtu. 9,3 miljoni euro eest viiakse 540 avalikku institutsiooni internetti, samuti tagatakse kõigile ööpäevaringselt ligipääs süsteemile.
Giacoletto sõnul on Eestis olemas kõige futuristlikumad teenused, näiteks tõi ta parkimise eest mobiiltelefoniga maksmise.
IT-konsultant Cap Gemini Ernst & Young juht Björn Erik Willoch peab Baltikumi edu põhjuseks seda, et inimestele on geenidega kaasa antud tehnoloogiline teadmine, samuti on Eestil hiilgav geograafiline asend, kõrge mobiiltelefonide kasutamine jne. Selle tulemusel viitab Willoch ka välisinvesteeringute mahu kasvu suunas.
Seevastu Eesti Telekomi ühe omaniku Telia president Marianne Nivert näeb regioonis oma kogemustel ka takistusi.
”Eeskätt Eesti valitsus on teinud edukaid samme,” ütles Nivert foorumil. ”Samas pärsib kiiremat edu kapitalipuudus, mõne riigi liigne bürokraatia, inimressurss.” Samuti on tema sõnul väikeste riikide sisu kallis, mistõttu viitab koostööle suurte riikidega.
Samale mõttele on jõudnud ka kolme Balti riigi peaministrid, kes oma kohaloleku ja sõnavõtuga tugevat poolehoidu näitasid. Kõige veenvamalt demonstreeris reaalseid kordaminekuid just Mart Laar.
”E-valitsuse mõtteni jõudsime läbi selle, et seni olime raisanud palju raha ja aega paberkoopiate tegemisele,” rääkis Laar. ”Nüüd oleme kokku hoidnud 1,4 miljonit koopiat.”
