Riigi analüütikud: heldem preemiate maksmine pole kooskõlas kahanevate kasumitega

Keskmise kuupalga kasv kiirenes tänavu esimeses kvartalis rohkem kui keskmise tunnipalga oma ja seetõttu võib Eesti Panga hinnangul arvata, et kasvu hoogustumisse panustasid ajutise loomuga palgakomponendid nagu preemiad ja lisatasud. Rahandusministeeriumi teatel ei saa kasumite arvelt tulnud palgatõus kaua jätkuda.

Keskmine brutokuupalk tõusis tänavu esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 8,1 protsenti (1091 euroni), brutotunnipalk 7,7 protsenti (6,86 eurot).

"Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

"Siiski pole heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab," lisas ta.

"Palgakulud kasvavad endiselt kiiremini kui majandus üldiselt. See viitab ettevőtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele," kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetätija Erki Lõhmuste.

"Aasta alguses makstud tavapärasest oluliselt suuremad lisatasud ja preemiad ei ole hästi kooskőlas ettevőtete eelmise aasta majandustulemustega, sest kasumid kasvasid vaid üksikutes harudes," tõdes Lõhmuste.

Lõhmuste sõnul aitab ettevőtetel kiire palgakasvuga osaliselt toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus. "Palgakasv kasumite arvel ei saa lőputult jätkuda, mistőttu vőivad ettevőtted oma konkurentsivőime parandamiseks vähendada töötajate arvu," lisas ta.