Sel nädalal kinnitas valitsus oma otsustusõigust võimaldava osalusega äriühingute poolt 2008. aasta eelarvesse makstavad dividendid üldsummas 925 miljonit krooni.

Näiteks tuli Tallinna Sadamal möödunud aastal riigile dividendide maksmiseks emiteerida täiendavalt võlakirju. Toona pidi sadam enda teenitud ligi 600 miljoni kroonisest puhaskasumist maksma riigile dividendidena 300 miljonit. Kuigi väljamaksed jaotati kolmeks, tuli siiski majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil küsida maksmiseks ajapikendust, põhjuseks kaubavahetusprobleemid ja suured investeeringud Muuga sadamasse.

Käesoleval aastal on dividendideks kavandatud 100 miljonit krooni. Tallinna Sadama pressiesindaja Sven Ratassepp kinnitab, et selle summa maksmiseks sadam laenu võtma ei pea. “Küll on meie investeerimisvajadus 2008. aastal u 600 miljonit krooni, mistõttu tuleb meil laenu siiski võtta.”

Võrreldes möödunud aastaga on riik mõnevõrra vähendanud ka Eesti Energiast võetavate dividendide summat 652 miljoni kroonini.

Ühtlasi tunnistas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ettevõtte vähemalt kaheksa miljardi euro suurust investeerimisvajadust. Ehkki riigi poolt viimastel aastatel ettevõttest välja võetud raha moodustab sellest vaid kaheksandiku, annaks selle summa ettevõttesse jätmine siiski mõningase puhvri, et leevendada eelseisvat kiiret elektri hinnatõusu.

Kasv 50 protsenti

Alles sel nädalal märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel, et

Euroopa Komisjoni kavandatava energia-kliima paketi rakendudes tõuseb 2013. aastal põlevkivist toodetud elektri hind kaks kuni kolm korda. Koos lisanduva võrgutasuga tähendaks see Kiseli sõnul lõpptarbija jaoks elektriarve suurenemist umbes 50%.

Riigil on osalus 37 äriühingus

•• Rahandusminister Ivari Padari andmetel on riigil osalus 37 äriühingus, millest 29 juhul on riigil ka enamotsustusõigus. Ettepanekud dividendide kohta laekusid rahandusministeeriumile haruministeeriumidelt.

•• Enamotsustusõigusega ettevõtete dividenditabeli esikolmikust ainsana ei häiri riigipoolne dividendide võtmine Lennuliiklusteeninduse AS-i investeeringute finantseerimist.  “Väljamaksmisel arvestatakse meie investeerimisplaanidega ja ajastatakse maksed vastavalt, sellest tulenevalt laenukapitali me ei vaja,” kinnitas ettevõtte juht Tanel Rautits. Tema sõnul rahastatakse ka lähiajal valmivat u 40 miljoni kroonise maksumusega lennujuhtimiskeskuse laiendust omavahenditest.