Riigi eelarvestrateegia kiideti heaks
Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et riigieelarve pikaajalisel planeerimisel ja riigiasutuste vahelises koostöös on nelja-aastane eelarvestrateegia kindlasti suur samm edasi.
“Strateegia elluviimine tagab Eesti kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majandusliku arengu. Tegemist on Eesti riigi kõige olulisema strateegilise dokumendiga, mis peab kajastama võimalikult suure ühiskonna osa huve ja ootusi, elama üle poliitiliste suundade muutusi ja aitama Eesti arengule võimalikult täisväärtuslikult kaasa. Tänavu on strateegia esmakordselt koostatud strateegilise planeerimise heade tavade ja meetodite alusel,” rääkis minister Sõerd.
Riigi raha kasutamise põhieesmärk on eelarvestrateegias sõnastatud järgmiselt: meie tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng.
Tänaste kitsaskohtade kaotamiseks ja tulevaste murede ennetamiseks on plaanitavad tegevused omavahel ühendatud ja koondatud seitsmesse strateegilisse valdkonda ehk eelarvestrateegia prioriteeti: haritud ja tegus rahvas; teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv; paremad ühendusvõimalused; väiksem keskkonnakoormus; piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng; maaelu ja maapiirkondade ettevõtluse areng ning turvalisuse kasv. Lisaks neile valdkondadele peab Eesti tegelema haldusvõimekuse suurendamisega — see on vajalik nii prioriteetsete tegevuste tulemuslikkuse suurendamiseks ja taotletud mõju saavutamise kindlustamiseks kui ka riigi igapäevase toimimise tagamiseks.
Strateegias on aastate lõikes kirjeldatud kõik olulisemad eesmärgid, tegevused ja projektid. Muu hulgas näeb strateegia ette 6,17 miljardit krooni investeerimise kutsehariduse arendamisse, samuti kulutame juba järgmisel aastal tasuta töövihikute soetamiseks kõigile põhikooliõpilastele 57,2 miljonit krooni. 1,1 miljardi krooniga rahastatakse uue mitmeotstarbelise jäämurdja ehitamist juba järgmisel aastal, teine jäämurdja ehitatakse aastatel 2009 — 2010. 1,2 miljardit suunatakse Viru vangla ehitamiseks ja 250 miljonit lisakrooni igal aastal eelkõige politsei- ja päästetöötajate ning piirivalvurite palkadeks.
Strateegia kohaselt peab Eesti vältimatult võtma suuna teadmistepõhisele majandusele, selleks panustatakse teadus- ja arendustegevusse — 231 miljoni krooniga toetatakse teadus- ja tehnoloogiaparkide ning inkubatsioonikeskuste arendamist ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmist ühiskonnas. Teede korrashoidu rahastatakse kokku 15,1 miljardi krooniga, lisaks sellele suunatakse 4,82 miljardit Tallinn — Tartu maantee ehitusse. 2,65 miljardit on kavandatud investeeringuteks ühistranspordi arendamisse ja keskkonnasõbralikumaks muutmisse, suurimaks projektiks on uute trammiliinide rajamine Tallinnasse.
Investeeringutega toetatakse kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamist, näiteks mõisakoolide ja pühakodade riiklikku programmi rahastatakse riigieelarvest nelja aasta jooksul kokku 110,5 miljonit krooniga, millele lisanduvad Norra finantsvahendid 105 miljoni krooni ulatuses.
Üks suuremaid tegevusvaldkondi on maaelu, põllumajandus ja toiduainetetööstus — põllumajandustootjatele makstakse välisvahendite arvelt kokku 3,47 miljardi krooni ulatuses ühtset pindalatoetust; lisaks on kavandatud täiendavaid otsetoetusi 2,26 miljardi krooni ulatuses.
Sel perioodil käivitatakse ka operatiivraadiosidesüsteemi väljaarendamine ja sellega seotud investeeringud. Merereostuse avastamise ja likvideerimise võimekuse suurendamiseks eraldatakse kokku 797,5 miljonit krooni.
Aastatel 2007 — 2010 on kavas ka ohtralt keskkonnainvesteeringuid. Eesti elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamiseks ning reovee kogumise ja puhastamise korraldamiseks investeeritakse ligi 9,2 miljardit; valmistatakse ette tuhamägede ohutuks muutmise projekti, mille maksumus on 3 miljardit krooni, ning looduskaitset rahastatakse 580 miljonit krooni ulatuses.
