Sel aastal üle riigi käivitunud kaevutoetuste programm ei pruugi lahendada inimeste veeprobleemi. Kaevutaotleja omaosalus oleks projektis kolmandik, abivajajate oodatust suurem hulk võib tõsta taotleja tegeliku panuse aga mitukümmend tuhat krooni kõrgemaks.

Esmajärjekorras kuuluvad toetuse saajate sekka vallas registreeritud elanikud. Nn paiksustsensuse nõude tõttu peavad abirahast suu puhtaks pühkima kuiva kaevuga suvilaomanikud. Kõrvale jäävad aga ka nn tihe-asustusega alad, olgu neis puhta joogivee kättesaadavuse probleem või mitte, üks näide on Maardu linn.

Eelmisel aastal käivitus katseprogramm Võrumaal. Seal kujunes ühe kaevu hinnaks paiguti 100 000–150 000 krooni, mis teeks taotleja omaosaluseks kuni 75 000, s.o kuni 25 000 krooni enam, kui määrati programmiga.

Võrumaal said joogivee kättesaadavuse parandamisel abi 164 majapidamist. Tänavu toetab riik uue kaevu rajamisel või kvaliteetse joogivee kättesaadavuse parandamisel piirkondi 33 miljoni krooniga, kui sama suure panuse lisavad nii kohalikud omavalitsused kui ka abivajajad. Samasugust eraldist lubatakse ka kahel järgneval aastal.

Raha jagatakse piirkondadesse enam-vähem võrdselt – kõik saavad umbes kaks miljonit krooni. Eesti maapõue piirkondlikud iseärasused jaotavad aga kuivanud allikad omal moel, need ei jaotu piirkondades ühtlaselt.

Raha on vähe

Lääne-Viru omavalitsuste liidu tegevdirektor Jaan Lõõnik tunnistab, et piirkonda kuuluvad Vihula rannaala ja Pandivere kõr-gustiku karstiala on tuntud halva veekvaliteedi ja sügavale ulatuva veehorisondi poolest.

“Toetuse vajadus on kindlasti suurem, kui antakse,” kinnitab Lõõnik.  “Kui häda on suur, on võimalik, et taotlejate omaosaluseks võib kujuneda näiteks pool puurkaevu rajamiseks vajaminevast summast.”  

Ka Tartumaal asuva Kambja valla vallavanema Ivar Tadrema arvates võiks eraldatavat raha olla rohkem: “Omavalitsusel on võimalus panustada umbes 105 000 krooni, taotlusi laekus aga kuuskümmend.”

Vesi tuleb omal kaasa võtta

•• Kuusalu vallas Kasispea külas aiandusega tegelev dendroloogiahuviline kirjanik Heino Kiik räägib, et vana talukaev jääb suviti tühjaks, mistõttu esitas temagi vallale kaevutoetuse taotluse. “Tassime autoga seniajani linnast iidsel moel piimaplekkidega joogivett,” räägib Kiik.

•• Suur veevajadus tuleneb tema sõnul ka üle viiesaja puu ja põõsaga ehisaiast.

•• Kiige sõnul on külas ühisveevärk sisse seatud, kuid tema metsa taha jääva maja ja aiani see ei ulatu. Põhjavee saadavus on tema kinnitusel olnud piirkonnas probleemiks mujalgi.

•• Hajaasustusega piirkondade abitaotluste arv on piirkonniti siiski üsna erinev. Näiteks Ida-Virumaal asuva Vaivara valla vallavanema Veikko Luhalaidi sõnul laekus sel korral neile vaid üks sooviavaldus.