Dokumendis on Eesti majanduse turgutamiseks toodud pea 150 erinevat meedet, kuid avaliku sektori eesmärke puudutavad neist vaid käputäis. Selle asemel räägitakse põhjalikult ettevõtete vajadustele vastava hardussüsteemi arendamisest, firmade uuenduslikkusest ja nende tootlikkuse kasvatamisest.

Kaubandus- ja tööstuskoja direktor Siim Raie oli küll kava koostamisega rahul, kuid kritiseeris vähest tähelepanu avaliku sektori kulude kokkuhoiu suhtes. “Ettevõtjad ootavad, et valitsuskulud väheneksid. Riik kutsub ettevõtjaid kogu aeg olema efektiivsemad ja tootlikumad. Seda sama ootame ka ametnikelt ja riigilt,” kommenteeris Raie valitsuskulude eesmärkide puudumist dokumendis.

Majanduskasvu nelja aasta kavas on küll toodud tänased valitsussektori kulud suhtena SKP-sse, kuid 2011. aasta eesmärke käsitlevad lahtrid on täitmata.

Osalt on see siiski seletatav valitsuse praegu peetavate 2009. aasta eelarvearuteludega. Kuid nagu Päevaleht eile kirjutas, on paljud ministeeriumid oma tegevus- ja palgakukude vähendamise vastu.

Kava peamise autori, riigikantselei strateegiadirektori Keit Kasemetsa sõnul võiksid valitsussektori kulud nelja aasta perspektiivis vähenema või jääma vähemalt samaks. “Riigiasutused peaksid oma tegevuskulud siiski kriitilise pilguga üle vaatama,” möönis ta kokkuhoiu vajadust.

Praegune majanduskasvu ja tööhõive kava dokument on siiski esialgne variant, mille lõplik versioon peaks valmima sügisel. Niikaua oodatakse sellele avalikkuse ning huvigruppide kommentaare.

Seega saab igaüks riigi osalusveebis teha ka ettepanekuid avalikus sektori kulude kokkuhoiuks või suurendamiseks, vastavalt oma maitsele.

Ettepanekuid dokumendile saab postitada siin: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=57