Riigi ponnistused on hakanud vilja kandma: esimene suurem kaubalaev tuli Eesti lipu alla tagasi

 (56)
Eesti lipu alla naasnud kaubalaev Ristna
Eesti lipu alla naasnud kaubalaev RistnaFoto: Veeteede amet

Eelmise nädala lõpus tuli Eesti lipu alla tagasi esimene kaubalaev peale erimaksurežiimi kehtima hakkamist, teatas veeteede amet.

Tanker Ristna on kandnud ka varem Eesti lippu, kuid laevandusturul valitsevate konkurentsitingimuste tõttu viidi laev 2019. aasta mais Läti lipu alla. Otsus Eesti lipu alla tagasi tulla tehti tänu 1. juulist kehtima hakanud laevanduse erimaksukorrale. Lipuvahetus toimus 30. oktoobril.

Veeteede ameti peadirektori kohusetäitja Marek Rauk ütles, et Ristna tagasitulek Eesti lipu alla kinnitab, et liigume õiges suunas. „Väga hea meel on näha, et pingutus hakkab vilja kandma ning laevaomanikud tunnevad Eesti lipu vastu taas huvi,“ lausus Rauk. Tema kinnitusel on suvel jõustunud laevanduspaketi vastu huvi tundud mitmed reederid ning nüüd on fookusesse võetud paketi veelgi aktiivsem turundamine.

Laevanduse seadusmuudatuste paketi eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla taas suuri kaubalaevu. Seadusmuudatuste paketiga loob Eesti laevandusettevõtjatele soodsa maksusüsteemi, soodustab kaldasektori arengut ja pakub Eesti residentidest meremeestelesotsiaal- ja ravikindlustust, mis paljudel meremeestel täna puudub.

Uue erimaksukorra tingimustele vastavad kaupu või reisijaid vedavad laevad, mille kogumahutavus on vähemalt 500. Eesti lipu alla on oodatud ka süvendajad ja puksiirid, mille töö iseloom kätkeb endas meritsi vedu.

Seotud lood:

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et eelmisel nädalal Eesti lipu alla naasnud kaubalaeva näol on tegemist esimese sammuga Eesti kui mereriigi potentsiaali realiseerimisel. „Olen enam kui kindel, et Ristna on vaid esimene laev paljudest, mis uute tingimuste valguses Eesti lipu all seilavad,“ on minister veendunud. Tema sõnul on Eesti merendussektor maailmatasemel.

„Meil on olemas heal tasemel haridus, soodne maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond ning seadusmuudatuse paketiga oleme loonud veelgi paremad tingimused Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks,“ märkis Aas. Ministri sõnul on muuhulgas laevade Eesti lipu alla toomise projekti edendamiseks majandusministeeriumis loomisel ka merenduse asekantsleri ametikoht.

Tanker Ristna üldpikkus on 98 meetrit ja kogumahutavus (GT) 2804. Laev on ehitatud 1980. aastal ja selle klassifikatsiooniühinguks on RINA. Laeva meeskond koosneb 14 laevapere liikmest, kes on pärit nii Eestist, Lätist, Ukrainast kui Venemaalt. Laeva omanikuks on ettevõte NT Marine AS ning laeva reederiks ehk tehnilise juhtimise teenuse osutajaks on ettevõte Welton Enterprises OÜ.

Weltoni peakontor asub Tallinnas ning ettevõttel on ka tütarettevõte Riias, kus asub osa personalist. Ettevõtte sõnul tuli otsus tuua peakontor Eestisse samuti tänu laevanduspaketile. Lisaks Ristnale opereerib ettevõte 5te laeva, mis sõidavad Küprose, Leedu ja Läti lipu all.