Riigi rahajaotuskord võimaldab praamifirmal lisareisidega koonerdada
“Kolmapäeval kell 18 ei lasknud Regula praam alla sõiduautode korrust, kuhu oleksid mahtunud kõik maha jäänud sõiduautod! Praam lahkus ju praktiliselt pooltühjalt. Ja kell 20 väljus Regula uuesti ja jälle jäi autosi maha, kuna ei lastud sõiduautode tekki alla. Ja siis nad räägivad, et kütuse kulu liiga suur, vaja veel pileti hinda tõsta!” pahandas iganädalane praamikasutaja Raivo (37).
Raivo arvates on kütusekulu suur ja piletihinnad tõusevad sellepärast, et sellise käitumisega ei kasutata ära praami täisvõimsust. Tegelikult pole regulaarreiside puhul praamifirma jaoks täituvus nii oluline, sest riik toetab seda igal juhul.
Veo- ja sõiduautode vahel tehakse sundvalik
Probleem sõiduautode korruse allalaskmisega, mis veo- või sõiduautosid vahel pikaks ajaks järjekorda sunnib, tekib sellest, et kui rippdekk alla lasta, ei mahu praami suured veoautod. Kui dekk üleval on, mahub praami vähem sõiduautosid ning nende järjekord venib pikemaks.
“Kes need õigemad kliendid siis on – kas sõiduautojuhid või veoautojuhid? Me peame kuidagi valiku tegema,” ütles Saaremaa Laevakompanii liinidirektor Tiit Kruuse.
Kruuse sõnul on olukord lahendatud nii, et mõlemaid teenindatakse vastavalt sellele, kes on varem järjekorda jõudnud.
“Mulle see küll nii ei paista,” kommenteeris Raivo. “Pannakse eri järjekordade kaupa, mitte jõudmise järgi,” lisas ta.
Lisapraamiks peab praamist maha jääma 20 autot
Lisapraami ei panda käiku enne kui pärast praami lahkumist jääb ootele vähemalt 100 liinimeetrit sõidukeid. Kuna liinimeetrite arvestamisel võetakse keskmise sõiduauto pikkuseks 4,5-5 meetrit, tähendab see, et praamist peab maha jääma vähemalt 20 sõiduautot.
Kruuse soovitas väljapääsuna kõigil pealesaamise kindlustamiseks endale koht broneerida. Loomulikult pole see tasuta, vaid arvestatakse välja meetri pealt – sõiduki pikkuse iga meetri eest tuleb tasuda 10 krooni, keskmiselt seega 50 krooni. Jällegi kopikas laevafirma rahakotti.
“Me paneks heameelega lisapraami ka siis, kui on vähem autosid, kuid me pole nii rikkad. Peame tagama 60 protsendilise täituvuse, vastasel korral küsib riik, et millega me tegeleme, ning Kapo tuleb meile ukse taha ja küsib, miks me riigi raha raiskame,” ütles Kruuse.
Tegelikult ei huvita riiki praamide täituvusprotsent, sest regulaarreis peab toimuma ka siis, kui sabas on vaid üks auto, ning reisi doteeritakse ikkagi. Kuid laevafirmal pole mingit kohustust teha lisareise ka siis, kui järjekorras oleks tuhat autot.
Laevafirma tegevust uurib Kapo
Praamifirma on samas praegu Kapo luubi all. 2000.aasta alguses otsis Kapo läbi Saaremaa Laevakompanii kontori, kompaniile kuuluvad parvlaevad ja firma omaniku Vjatšeslav Leedo ning juhatuse liikmete kodud. Kapo kahtlustab, et riigilt suuri dotatsioone saav firma näitab reisijate ja sõidukite arvu tegelikkusest väiksemana ja suunab raha musta kassasse.
Kriminaalasi kestab praegugi. Teede- ja Sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi ei osanud öelda, mis juhtub siis, kui firma tegevusest avastatakse midagi kriminaalset.
Riigi toetuskorra muutmine võib tarbijale kasu tuua
Sel aastal toetab riik Saaremaa praamiliiklust 78 miljoni krooniga. Kuldar Väärsi ütles, et riik toetab vaid teatud kindlat arvu reise.
"Kõik, mis nad üle teevad, teevad nad kommertsalustel," ütles Väärsi.
Seega tähendab pooltühjade lisareiside mittetegemine praamifirmale kõrgemat kasumlikkust. Pooltühjad rahaliselt toetatud regulaarreise tegevad ülestõstetud autodekkidega praamid aga tähendavad autojuhtidele pikemaid ootamisaegu.
“Võib olla pole see tõesti õige, et toetatakse vaid regulaarreise. Seda, kuidas korda muuta, tuleb aga kindlasti põhjalikult läbi mõelda,” nõustus Väärsi.
Ta lisas, et riik on suutnud piletihinnad õnneks toetust tõstes kolm aastat samasugused hoida. Ka sel aastal jäävad hinnad samaks.
Sild või tunnel lõhuks erafirma monopoli
Kui lennukeid mitte arvestada, on Saaremaa Laevakompanii käes sisuliselt monopol kodanikke riigi ühest punktist teise toimetamisel.
Probleemid Saaremaale saamisega on ärgitanud mõtteid rajada mandrit ja saart ühendav sild või tunnel. Regionaalminister Toivo Asmer on öelnud, et silla rajamine Saaremaale tasuks ennast ära. 1,8 miljardi kroonile hinnatud silla projektiga võidakse kõige varem alustada 2006.aastal, ehitus kestaks kolm aastat. Tunneli ehitust peetakse loodustsäästvamaks
Kuni 15.maini maksab sõiduauto üleviimine 55 krooni, suure veoauto üleviimine aga 220 krooni. Saaremaa Laevakompanii teenindas veebruaris 54 205 reisijat ja 21 485 sõidukit, mullusega võrreldes 2,3 protsenti rohkem. Firma on oma tegevusajaloo jooksul investeerinud praamiliikluse arengusse ligi sada miljonit krooni.
