Samal ajal kui ministrid valmistavad ette oma eelarve kaheksaprotsendiseid kärpeid, mõeldakse valitsusringkondades ka tulude kasvatamisele. Kuid maksude tõstmise asemel, millele keskendus rahandusminister Ivari Padari eelmisel nädalal välja käidud kava, otsitakse viise, kuidas kasvatada omatulusid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sellise kava arutamisele viitas eelmisel nädalal ka peaminister Andrus Ansip. „Kindlasti peame otsima ka uusi, mittemaksuliste tulude suurendamise võimalusi," tunnistas ta valitsuse pressikonverentsil. Ühtlasi käis ta välja näiteks idee riikliku lotokorraldamisõiguse pikaajalisest erakätesse andmisest ja Kyoto kliimalepingus Eestile eraldatud saastekvoodiühikute ehk AAU-de müügi.

Kuid riigil on vaja kokku leida kärpeid ja tulusid umbes viis ja pool miljardit. Lotokorraldusõiguse erakätesse andmine võiks Eesti Loto kasumit arvestades tekitada rahavooge alla saja miljoni krooni aastas. AAU-de müük võiks olla tulusam, kuid tehingute ettevalmistamine on teiste

EL-i riikide näidete varal üsna pikk ja samuti tekib maailma üldise majanduslanguse taustal turu likviidsuse küsimus.

Seega tekib küsimus, mis võiksid olla teised tuluallikad, mis aitaksid tänavuse aasta riigieelarvet tasakaalustada. Esiteks vaadatakse usutavasti riigiettevõtete kasumeid ja plaanitust suuremat dividendide väljavõtmist. Nii teatas näiteks Eesti Energia hiljuti 1,4 miljardi suurusest 2008/09. majandusaasta puhaskasumist.

Praegu on eelarvesse planeeritud saada energeetikahiiult dividendidena pisut üle 200 miljoni krooni. Igasugune dividendide väljavõtmise suurendamine tekitab muidugi olukorra, et Eesti Energial tuleb plaanitud investeeringute tegemiseks suurendada oma laenukoormust. Samal ajal ei lähe laenukoormus hoolimata firma 100-protsendilisest riigile kuulumisest valitsussektori tasakaaluarvestusse.

Kopsakas kasum

Ka Eesti Pank on teatanud eelmisel aastal saavutatud päris kopsakast kasumist, mida oli kokku 1,25 miljardit. Panga käest riik otseselt raha ära võtta ei saa: keskpanga iseseisvus tähendab, et riigi oodatav kasumiosa sõltub keskpanga nõukogu heast tahtest. Kuid pole välistatud, et valitsus võib raske eelarveolukorra tõttu keskpangale silma pilgutades teatada suurema „hea tahte" ootusest.

Eesti Panga nõukogu kinnitas oma viimasel, aprilli lõpus toimunud istungil küll keskpanga majandusaasta tulemused, kuid jättis kasumijaotuse lahtiseks. „Praeguses majandus- ja finantskeskkonnas peab nõukogu vajalikuks jätkata arutelu järgmistel istungitel ja teha otsus keskpanga kasumijaotuse, sealhulgas riigieelarvesse eraldatava kasumi suuruse kohta hiljemalt käesoleva aasta novembris," sedastati panga nõukogu 29. aprilli istungi järgses teates.

Kahepeale kokku annaksid need kaks võimalust juba märkimisväärsed kaks miljardit krooni. 

Päästjaks võib saada riigimets

Üks suuremaid valitsuse käes olevaid varasid on teatavasti riigimetsd. Need moodustavad umbes 40 protsenti kõigist Eesti metsadest ja on tulnud appi varemgi. Mäletatavasti räägiti Eesti krooni algusajal riigimetsast kui potentsiaalsest krooni kattevarast.

 Praegu on riik nii oma metsade omanik kui ka suuresti majandaja, millega tegeleb riigimetsa majandamise keskus. Kuid samamoodi võiks teatud osa riigimetsast müüa erakätesse - maailmas on olemas investeerimisfonde ja ettevõtteid, kes spetsialiseeruvad metsadesse kapitali mahutamisele, teenides oma metsade majandamisest omanikutulu.

Seega oleks võimalik müüa teatud hulk riigimetsa erakätesse. Metsade majandamine jääks nii ehk naa siinsete töökäte ja ettevõtete leivaks. Kuid jõukamate metsainvestorite leidmiseks oleks vaja tekitada piisavalt suur turg - paarikümne hektari kaupa midagi müüa ei õnnestu. Teisalt on küsimus, kui kaua võtaks aega metsamüügi süsteemi ülesehitamine ja seaduste muutmine, mis peaks suures mahus metsa müügi ja omamise tingimused paika panema.

Kas Arengufond pannakse kinni?

Valitsuses on riigieelarvet praeguseks kõiki pulki pidi mitu korda lahti võetud ja jälle kokku pandud. Kärbete poole pealt vaadatakse isegi kõige pisemaid kulusid, mida saaks veel ära jätta.

Päevalehele on viidatud, et kolmapäevasel valitsuse kabinetiistungil võib Reformierakond kulude kokkuhoiuks teha Arengufondi sulgemise ettepaneku.

Mõnigi erakonna allikas on väljendanud rahulolematust Arengufondiga, kuivõrd innovaatiliste ettevõtmiste alustamist turgutama loodud fond pole selle ülesande täitmisega kuidagi hiilanud. Ka on kaheldav, kas fond saab oma lähteülesandeid edaspidi täita, kuivõrd kevadel võeti eelarvekärpega ära nende kapitaliks olnud Eesti Telekomi aktsiad ja asendati need väikse, 20-miljonilise toetusega riigieelarvest.