Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul saavad kohalikud omavalitsused jäätmejaamade rajamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu raha üsna lihtsalt ning seda küsitakse tihti rohkem, kui tegelikult vaja oleks. Üleinvesteerimine muudab aga jaama opereerimiskulud kõrgeks ning selliste valeotsuste tulemusena kallineb ka prügivedu, vahendab Äripäev.

Paradoksaalsel kombel ongi kõrgeimad jäätmete vastuvõtuhinnad riikliku toetusraha abil püstitatud kohalike omavalitsuste osalustega jäätmekeskustel. Prügilate väravahindadega võrreldes on need vahel üle kahe korra kallimad ning kuna omavalitsus suunab enda territooriumilt kogutud prügi jäätmekeskusesse, tõstab see kohalike jaoks prügiveo tariifi.

Viimati juhtus see Võru linnas, kui linnale ning vallale kuuluv MTÜ Võru Jäätmekeskus määras prügi vastuvõtuhinnaks ligi 90 eurot tonni eest.

Et Ragn-Sells peab alates märtsist tühjendama autod Torma prügila asemel vastvalminud jäätmekeskuses, sunnib see ettevõtet prügiveo eest küsima sõltuvalt konteineri suurusest kuni 75 protsenti kõrgemat hinda.

Võru linna volikogu kinnitas viimasel istungil uued kõrgemad hinnad ning ehkki opositsioon esitas hulgaliselt küsimusi, jäid need enamasti vastuseta. "Meie seda vastust kahjuks volikogus ei saanud, miks jäätmejaama vastuvõtuhind on 90 eurot," rääkis sotsiaaldemokraadist volinik, eelmine linnapea Anneli Viitkin.