Riigi võetud rekordiline omanikutulu viis Tallinna Sadama suurde kahjumisse

 (67)
Tallinna Sadam läks börsile.
Tallinna Sadam läks börsile,Foto: Karin Kaljuläte

Tallinna Sadam jäi teises kvartalis 14,1 miljoni euro suurusesse kahjumisse, seda peamiselt suurema dividendide tulumaksukulu tõttu.

Esimese poolaasta kokkuvõttes oli Tallinna Sadama kahjum 2,3 miljonit eurot.

Eelmise aasta teises kvartalis oli Tallinna Sadama kahjum 0,3 miljonit eurot ning eelmise aasta esimese poolaasta kokkuvõttes teenis ettevõte 14 miljonit eurot kasumit.

„II kvartali ja esimese poolaasta kahjum on põhjustatud 2018. aasta aprillis rekordilise 105 miljoni euro suuruse dividendimaksega tekkinud tulumaksukulu mõjust. Usume jätkuvalt, et 2018. aastaks seatud kasumieesmärgi ettevõte saavutab ning suudame 2019. aastal maksta dividende vastavalt kehtivale dividendipoliitikale ehk vähemalt 30 miljonit eurot, “ selgitas Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Eelmisel aastal maksis Tallinna Sadam 48 miljonit eurot dividende, tänavu aga rekordilised 105 miljonit eurot. Tulumaksukulu kasvas 14,3 miljoni euro võrra 26,3 miljoni euroni.

Kontserni müügitulu kasvas II kvartalis 3,4% ja poolaastal kokku 1,1% ulatudes vastavalt 32,8 miljoni ja 62,1 miljoni euroni.

Korrigeeritud EBITDA ehk kasum enne intresse, makse, kulumit ja allahindlusi kasvas II kvartalis 0,6 miljoni võrra reisiparvlaevade segmendi mõjul seoses täiendava parvlaeva liinile toomisega. Poolaasta võrdluses vähenes korrigeeritud EBITDA 1,0 miljoni võrra, languse taga oli tulude vähenemine võrreldes 2017. aastaga, mil need sisaldasid laevatehaste leppetrahvitasusid seoses uute parvlaevade üleandmise hilinemisega.

Seotud lood:

Selle aasta esimesel poolaastal läbis Tallinna Sadama sadamaid 10,1 miljonit tonni kaupa ning 4,8 miljonit reisijat, sealhulgas II kvartalis teenindati 5,1 miljonit tonni kaupa ja 2,9 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaubamaht 1,4 % ja II kvartalis 2,5% ning reisijate arv oli mõlemal nimetatud perioodil 0,2% võrra suurem võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga.

Valdo Kalmu sõnul suurenesid lastiliikidest veeremi, konteinerite ja vedellasti maht ning vähenes puist- ja segalasti maht. „Tallinna Sadama suurima lastiliigi ehk vedellasti maht on püsinud viimastel kvartalitel stabiilne ja näidanud väikest kasvu, millele on muuhulgas kaasa aidanud nafta hinna tõus viimase aasta jooksul. Veeremi mahu stabiilne kasv põhineb nii tihedal Tallinna ja Helsingi vahelisel laevaliiklusel kui ka arenevatel kaubandussidemetel regioonis ning soodsal majandustsüklil. Konteinerite mahu kasv kaasnes suurema konteinerlaevade külastuste arvuga. Puistlasti vähenemist mõjutasid nii projektikaupade nagu suhkur mahu langus kui eelmise aasta väiksem teraviljasaak Eestis võrreldes üle-eelmise aastaga, mistõttu jäi ka teravilja väljaveomaht saagi koristusaastale järgneval perioodil väiksemaks.“

Reisijate koguarv suurenes Tallinn-Stockholm liini ja traditsiooniliste kruiisireisijate arvu kasvu mõjul. „Tähelepanu väärib reisijate arvu vähenemine Tallinn- Helsingi liinil, mis on osaliselt tingitud soomlaste reisieelistuse mõningastest muutustest,“ lisas Valdo Kalm.