Riigiabi kogumaht kasvas aastaga ligikaudu poolteist korda
Sellest ligi 93 protsenti ehk 191,1 miljonit eurot moodustas riigiabi ja 14,8 miljonit eurot vähese tähtsusega abi, teatas rahandusministeerium.
Võrreldes aasta varasemaga kasvas riigiabi kogumaht ligikaudu 1,5 korda ehk 70 miljonit eurot.
Riigiabi kasvu tingis horisontaalse ehk sektoriteülese abi kasv 78,6 miljoni euro võrra. Kokku anti horisontaalset abi ehk keskkonnakaitse-, teadus- ja arendustegevusabi, väikese ning keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud abi ja tööhõiveabi valdkondadele 144 miljonit eurot.
Samal ajal vähenes regionaalabi, mida anti 11,1 miljoni eurot kui ka abi põllumajandus- ja kalandussektorile, mida anti 29,6 miljonit eurot.
„Riigiabi võib anda kui see arendab konkreetset sektorit või valdkonda ja loob selleks stiimuleid ning ei moonuta liigselt konkurentsi,“ ütles halduspoliitika asekantsler Agris Peedu. „Seetõttu on tähtis, et erinevate valdkondade toetuseks rakendatavad riigiabi meetmed on hästi suunatud, näitena möödunud aasta kohta võib tuua keskkonnakaitse ning teadus- ja arendustegevuse abi.“
Suurimad abiandjad olid keskkonnaministeerium 36,3 protsendiga ja AS Elering 31,5 protsendiga riigiabi kogumahust. Järgnesid maksu- ja tolliamet 11,8 protsendiga, Keskkonnainvesteeringute Keskus 5,3 protsendiga ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 4,7 protsendiga riigiabi kogumahust.
Ülevaates on kokkuvõtlik info 2014. aastal Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta sh numbriline ülevaade. Lisaks on info meetmete kaasfinantseerimisest ning riigiabi moderniseerimise kohta Euroopa Liidus sh 2015. aastal tehtud vastavad Euroopa komisjoni otsused.
